Delfi Meedia artiklisari “Võla võim” on võtnud eesmärgiks tuua välja vead Eesti laenuturul. Finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia esindajate sõnul on oluline, et ilmuvad lood aitaksid laenuturgu läbipaistvamaks muuta. Lõhkilaenamise probleemi lahendamiseks on aga vaja positiivse krediidiregistri loomist ning elanike rahatarkuse kasvatamist.
FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul taandub positiivse krediidiregistri loomise initsiatiiv paljuski poliitilise tahte olemasolule või selle puudumisele. “Kui soovime halbade laenude arvu jõuliselt vähendada, siis tuleb kiiresti, aga targalt positiivne krediidiregister ära teha. Erasektor on seda pikalt soovinud ning pakkunud valmisolekut ka vajadusel registrit ise pidada ja arendada,” ütleb Länts.
Kuniks positiivset krediidiregistrit aga pole, seisneb finantskohustuste kontroll ka edaspidi peamiselt laenutaotleja poolt pangakonto väljavõtte esitamises. Tihtipeale kipuvad võlgnikud aga esitama valeandmeid ning varjavad varem võetud laenukohustusi. Probleem on Läntsi sõnul tõsine, sest kohustuste kontrollimisel tuleb usaldada kliendi poolt esitatud infot ning puudub register, kust andmeid turuüleselt kontrollida.
Registriandmete kasutamise kohustuslikkus annaks ühtlasi Finantsinspektsioonile väga tõhusa võimaluse järelevalve tegemiseks. “Mitte ühelgi krediidiandjal pole võimalik pärast seda väita, et ta ei olnud ühest või teisest kliendi kohustusest teadlik ning seetõttu ei võtnud seda laenuotsust tehes arvesse,” rõhutab Länts.
Positiivse krediidiregistri kasutegur ja toimimise võti seisneb FinanceEstonia hinnangul just selles, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel peab olema kõigile Eesti finantsasutustele kohustuslik. Seega on oluline, et tegemist oleks andmetega, millele saaks laenuandja tugineda inimese krediidivõimelisuse hindamisel.
FinanceEstonia juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul on selge, et positiivne krediidiregister iseenesest ei lahenda kõiki liigse laenamisega seotud probleeme, kuid see muudaks olukorra kindlasti paremaks. Seda kinnitab tema sõnul ka teiste riikide kogemus – enam kui kahekümnes Euroopa Liidu liikmesriigis on sarnane register juba olemas, teiste hulgas meie naaberriikides Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes.
“Euroopa praktika näitab, et registri kasutuselevõtuga kaasnevad riskid on maandatavad ja kasu kõigile osapooltele tuntav. Seega taandub registri loomine paljuski poliitilise tahte olemasolule või selle puudumisele,” ütleb ta.
Positiivse krediidiregistri suurimate kasuteguritena toob Alber välja, et:
- register piirab ülelaenamist ja aitab vähendada võlaorjusesse sattuvate inimeste arvu. Inimeste finantskohustused oleks registris selgelt välja toodud ning laenuettevõtted saaks neid hinnata ilma kartuseta, et kuskil on veel mingid kohustused, mida inimene varjata võib;
- registri kasutamine muudaks laenud soodsamaks. Teatavasti on tarbimislaenude intressimäärad Eestis muu Euroopaga võrreldes oluliselt kõrgemad. Seda paljuski põhjusel, et laenuandjatel pole sageli võimalik riske adekvaatselt hinnata, mistõttu tuleb laene ka kõrgemalt hinnastada;
- uus süsteem lihtsustaks klientidel võrdlevate pakkumiste võtmist erinevatest krediidiasutustest, sest pakkumised oleks tehtud ühtse ja läbipaistva teabe pealt;
- väheneks eraelu puutumatuse riive, sest registris oleks näha vaid finantskohustused. Praegu esitatav pangakonto väljavõte sisaldab endas aga palju rohkem infot, mis krediidiandjasse sisuliselt ei puutu;
- register võimaldab kutsuda kergemini korrale vastutustundetuid laenuandjaid ning pikas plaanis nad turult välja tõrjuda.
FinanceEstonia on omal initsiatiivil loonud ka krediidiandjatele ja -vahendajatele Hea Tava, mille eesmärk on reguleerida sellega liitunud ettevõtjate tegevust lisaks juba õigusaktides kehtestatud nõuetele. FinanceEstonia soovitab laenuvõtjatel uurida, kas neile laenu pakkuv ettevõte on liitunud hea tavaga või mitte, sest hea tavaga väärtustatakse põhimõtteid, mis aitavad kaasa ausale ja vabale konkurentsile, usaldusväärse ja kestliku finantssüsteemi loomisele ning tarbijate kaitsele.
