FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile seisukoha maksukorralduse seaduse (MKS) ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muutmise seaduse eelnõu kohta.

FinanceEstonia kritiseeris oma 18.06.2025 ja 22.09.2025 arvamustes juba eelnõu eelmist versiooni, mis mullu Riigikogu poolt vastu võeti. Fookuses oli, kas ja mis tingimustel peaksid RAB ja MTA saama täitmisregistri kaudu ligipääsu isikute pangakonto väljavõtetele. Toona sai eelnõu tugevat kriitikat mh ka õiguskantslerilt ja Eesti Advokatuurilt ning peale eelnõu Riigikogu poolt seadusena vastu võtmist jättis president selle siiski välja kuulutamata.

Seejärel kohendas rahandusministeerium eelnõu varasemat versiooni, kuid jättis õiguskantsleri ja FinanceEstonia ettepanekud valdavas osas siiski arvesse võtmata. Kokkuvõttes on FinanceEstonia eelnõu uue versiooni osas seisukohal, et kui Riigikogu kaalub MTA-le ja RAB-ile täiendavate õiguste andmist seoses pangasaladuse riive tekkimisega, siis tuleb eelnevalt vältimatult terviklikult hinnata, analüüsida ja maandada kõik sellega seonduvad riskid.

Lisaks juba varasemalt adresseeritud probleemidele tõstatas FinanceEstonia vajaduse:

1. teostada esmalt pangasaladuse avaldamise lubatavuse osas tervikanalüüs;
2. seejärel täiendada seletuskirja selliselt, et see kajastaks kehtiva olukorra puuduseid (ehk kehtivat õiguskorda) tegelikkusele vastavalt;
3. lähtuda muudatuste tegemisel õiguskantsleri seisukohtadest: kontroll ning põhiõigusi tagavad meetmed.

“Õiguskantsler juhtis oma seisukohas tähelepanu sellele, et täitmisregistri kasutamise kontrollimine tuleb reguleerida viisil, mis võimaldab tuvastada päringute arvu ja sisulist põhjendatust. Kusjuures järelevalve peab olema võimalik ka väljaspool registrit kasutavat asutust,” ütles FinanceEstonia juhatuse liige Katri Tomson.

Kuigi eelnõu seletuskirja on osaliselt täiendatud viidetega õiguskantsleri etteheidetele, siis on seletuskiri hetkel kehtiva õigusnormistiku sisu osas siiski eksitav. Seletuskirjast jääb mulje justkui oleks muudatuste näol tegemist pelgalt RahaPTS-i täpsustamisega õigusselguse ja läbipaistvuse huvides, kuid see ei ole korrektne. Tegelikult ei anna kehtiv seadus RAB-ile automaatset õigust koguda pangakonto väljavõtet, milline ekslik mulje seletuskirja lugejale võib jääda.

“Kui Riigikogu leiab, et RAB-il peab selline õigus olema, peab see olema seaduses ka selgelt kirjas. Seetõttu ei piisa MTA-le või RAB-ile pangakontole juurdepääsu andmiseks registri kaudu või muul viisil vaid teabe nõudmise õiguslike aluste selgemaks ja täpsemaks muutmisest. Pigem tuleb selgelt piiritleda päringu tegijate pädevus ning lisada seadusesse logikohustusega logide säilitustähtaeg ja regulaarne kasutusraport läbipaistvuse tagamiseks,” lisas Tomson.

Eelnevast lähtuvalt tegi FinanceEstonia ettepaneku säilitada üksnes see osa seletuskirjast, mis vastab hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale ega ole eksitav. Eelnõu regulatsiooni osas paluti teha korrektuure vastavalt õiguskantsleri esitatud ettepanekutele, arvestades ka FinanceEstonia varem antud tagasisidet.