2025. aasta kujunes FinanceEstoniale taaskord tegusaks. Panustasime aktiivselt seadusloome kujundamisse, tõstatasime olulisi valdkonnaüleseid teemasid, korraldasime arutelusid ja ümarlaudu kitsaskohtade lahendamiseks ning seisime liikmete huvide eest nii Eestis kui ka Euroopa tasandil.

FinanceEstonia fookuses on endiselt ühes liikmetega:

• kapitaliturgude arendamine ja kapitali kaasamise lihtsustamine;
• pikaajalise säästmise soodustamine ja pensionivaesuse riski vähendamine;
• fintech sektori kasv ja strateegia;
• positiivse krediidiregistri loomine;
• ettevõtjasõbraliku regulatiivkeskkonna tagamine ja bürokraatia vähendamine;
• finants- ja investorhariduse edendamine;
• eraravikindlustuse soodustamine.

FinanceEstonia suurimaks väärtuseks on liikmed ja tugevuseks koostöö nii liikmete vahel kui ka avaliku sektori ja avalikkusega.FinanceEstoniaga liitus lõppeval aastal mitmeid uusi liikmeid, nende seas ka rahvusvaheliselt tuntud tegijaid. Esindame oma töös ja tegemistes enam kui 90 finantssektoris tegutsevat ettevõtet. FinanceEstonia töö toimub kuues töögrupis ja rahatarkuse initsiatiivgrupis. FinanceEstonia tunnustas aktiivsemaid liikmeid tänavusel üldkoosolekul, kus käis liikmetega kohtumas ja vestlemas ka rahandusminister Jürgen Ligi. 

Lõppeval aastal andis Kaido Saar juhatuse esimehe teatepulga üle Kaarel Otsale ning kogumispensioni töögrupi juhiks sai Age Petter.

Milline oli 2025. aasta FinanceEstoniale?

Aastast jäävad meelde liikmetega koostöös korraldatud üritused: FinanceEstonia ja advokaadibüroo Triniti hommikuseminar “DORA kui finantssektori ja teenusepakkuja koostöökoht”, FinanceEstonia ja LexisNexis seminar “Kuidas võidelda finantspettuste ja rahapesuga?” ning FinanceEstonia ja TalTechi naistudengite inspiratsiooniõhtu “Naised ärimaailmas”.

FinanceEstonia panustas Euroopa tasandil kahe organisatsiooni tegevusse: digirahanduse- ja finantskogukonda esindav European Digital Finance Association (EDFA) ja Euroopa Liidu Finantskeskuste Ümarlaud (EUFCRT). 2026. aastal on FinanceEstonia ümarlaua eesistuja ning korraldame selle liikmetele Eestis kaks kõrgetasemelist kohtumist.

FinanceEstonia osales aruteludel ja kohtumistel nii Eesti kui ka Euroopa avaliku sektori esindajatega. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldatud ümaralaual arutasime Eesti avaliku ja erasektori esindajatega Euroopa Liidu siseturu toimimise väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. Märtsis kohtusime rahandusministriga, et arutada Eesti majanduse arendamiseks olulisi finantssektori teemasid: kapitaliturgude areng, pensionisüsteemi tugevdamine ning fintech-sektori kasv. Aprillis osalesime Finantsinspektsiooni korraldatud finantsinnovatsiooni ümarlaual ja arutasime huvirühmade esindajatega finantsinnovatsiooni alase koostöö võimalusi.

Aprillis ja oktoobris toimus ettevõtlusorganisatsioonide ümarlaud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga. Kohtumisel Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooniga mais ja EBRD-ga novembris keskendusime Eesti kapitaliturgude olukorrale ja kitsaskohtadele ning jagasime vaateid kapitaliturgude arendamisest. Augustis toimus kohtumine Euroopa Liidu uue Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) juhtidega, et arutada koostöövõimalusi kohalike finantssektori esindajatega.

FinanceEstonia esitas ettepanekud koalitsioonilepingusse, halduskoormuse vähendamiseks Finantsinspektsioonile ning bürokraatia vähendamiseks Riigikantselei juures tegutsevale efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale.

Andsime aasta jooksul rohkelt sisendit seadusandlusesse, muuhulgas pöördus FinanceEstonia Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri poole seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadusega tuues välja, et suurandmebaas on vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. Tagasisides tsiviilkohtumenetluse seadustiku kavandatud muudatustele rõhutas FinanceEstonia, et muudatused suurendavad kohtute töökoormust ja ohustavad maksekultuuri. Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule andis FinanceEstonia tagasiside nii jaanuaris, märtsis kui ka septembris. 

FinanceEstonia liikmed osalesid ühiselt mitmetel üritustel: Amsterdamis toimunud rahvusvahelisel fintech kogukonna suursündmusel Money 20/20, Nordic Fintech Summitil, piirkonna suurimal fintech-sektori sündmusel Baltic Fintech Days 2025, samuti Eesti-Poola kontaktreisil jpt.

Pärast kaht tegutsemisaastat alustas Ida-Viru rahatarkuse initsiatiivgrupp eesotsas Reimo Hammerbergiga 2024/2025 õppeaastat uue lähenemisega: lasta koolidel endil initsiatiiv haarata ja vaadata, kas võrgustik toimib ka ilma pideva välise tõmbeta. Senine kogemus kinnitab, et toimib.

Mis ja miks on 2025. aasta suurim õnnestumine?

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister, mis aitab ennetada ülelaenamist. FinanceEstonia on seisnud positiivse krediidiregistri arendamise eest üle kümne aasta.

Valitsuse loodud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on võtnud eesmärgiks vähendada bürokraatiat. FinanceEstonia esitas kevadel ettepanekud ülereguleerimise vähendamiseks finantssektoris.

Järgmisel aastal ilmub tänu FinanceEstonia liikmete toetusele koostöös TalTechiga neljas Eesti Fintech Raport.

Mis ja miks on 2025. aasta suurim pettumus?

Vaatamata korduvatele ettepanekutele pole Eesti siiani seadnud eesmärgiks kapitaliturgude sihipärast arendamist ja fintech strateegia loomist. Enefit Greeni börsilt lahkumine oli suur kaotus kapitaliturgudele. Pettumust valmistas ka tööandjapensioni välja jätmine koalitsioonilepingust.

Mis on FinanceEstonia fookused 2026?

Jätkame oma seniste fookuste ja eesmärkide elluviimist ning räägime kaasa seadusloome kujundamisel, et finantssektor oleks innovaatiline ja konkurentsivõimeline. Lisandumas on uusi algatusi ja teemasid, millest anname jooksvalt teada.

Järgmine aasta tõotab tulla ka üritusterohke. Eesistujana korraldame 2026. aastal kaks Euroopa Finantskeskuste Ümarlaua kohtumist, alustame uue liikmetele suunatud üritustesarjaga #Saame tuttavaks ning FinanceEstonial täitub 15 tegevusaastat, mille tähistamiseks korraldame oodatud sünnipäevapeo. 

Mis on üks soov Eesti finantssektorile 2026. aastal?    

Soovime Eesti finantssektorile jätkuvat koostöötahet nii omavahel kui ka avaliku sektoriga, et ühiselt edendada konkurentsi ja innovatsiooni soosivat turgu ning teha Eesti rahvusvaheliselt suuremaks.

Täname kõiki liikmeid ja koostööpartnereid, kes on aidanud kaasa finantssektori arendamisele ja meie ühiste eesmärkide saavutamisele! Soovime kõigile rohkelt kordaminekuid, värskeid ideid ning senise hea koostöö jätkumist ka uuel aastal!

Anu Müürsepp, FinanceEstonia tegevjuht