FinanceEstonia endine juhatuse esimees Rauno Klettenberg usub, et FinanceEstonia on kümne aastaga tõestanud vajadust enda järele ja toob organisatsiooni ühe suurima tugevusena välja selle, et hästi on suudetud ajaga sammu pidada. “FinanceEstonial on läbi tegevusajaloo hea lähenemine olnud – tegeletakse sellega, mis on parasjagu aktuaalne ja oluline,” ütleb ta. 

Küsimusele, kelle jaoks FinanceEstonia tegutseb vastab Klettenberg, et liikmete mandaadita ei saaks FinanceEstonia tegutseda. “Liikmed on A ja O. Ükski sellisel kujul toimiv organisatsioon ei saaks eksisteerida ilma liikmete panustamise ja koostööta.”

Kuidas Holm pangal läheb?

Tänan küsimast, ei saa just kurta! Eks läheb just nii hästi, nagu meie klientidel. Kuna pandeemiakriis on eelnevatest erinev, siis puudutab see rohkem konkreetseid majandusharusid ning neis tegutsevaid ettevõtteid. Seega on neid, kellel on läinud jätkuvalt hästi. Samas on ka valdkondi, kus on tulnud senist ärimudelit kardinaalselt muuta, et olukorraga kohaneda. Mõnel puhul saab ka rääkida väga olulistest tagasilöökidest, kus turg ja kliendid on ajutiselt üldse kadunud. Kui eelmise aasta alguses kardeti, et seisab ees väga raske aeg ja ühtlasi loodeti, et käesoleval aastal olukord taastub kiiremini, siis reaalsuses läks teisiti. Tegelik olukord majanduses kulges prognoositust paremini, kuid siiski venis kriis piirangute tõttu oodatust pikemaks.

Meie panga kliendid on enamuses eraisikud ja väiksem osa portfellist ka väikeettevõtted. Ma olen eelnevatest kriisidest õppinud, et paindlikkus ja koostöö viib sihile. Kui sa raskel hetkel kliendile vastu tuled, siis on klient sulle lojaalne ja jääb lojaalseks ka edaspidi. Seetõttu oleme ka praeguses kriisis leidnud klientidega ühiselt lahendusi ja koos ajutistest raskustest välja tulnud. 

Sinu kogemusega inimest on tõenäoliselt raske millegagi üllatada, kuid kas viimased 18 kuud on sind üllatanud millegagi?

Üllatanud on see, kuidas on sellele kriisile reageeritud ja sellega ka toime tuldud. Ma olen alati arvanud, et ettevõtluses tagab edu oskus muutustega kiiresti kohaneda. Erinevaid prognoose ja riskistsenaariumeid võib teha, aga ega tulevikku me keegi ette ei näe. Seega järjekindlus ning oskus näha uusi võimalusi aitab edule kaasa. Tegutsed ja reageerid vastavalt keskkonna muutustele, mis puudutavad sinu ärivaldkonda. Suur osa äridest liikus e-kaubanduse kanalitesse. Samuti muutus kiiresti ka tarbijate käitumine ning nii nagu võeti omaks distantsilt töötamine, võeti ka omaks distantsilt ostmine, teenuste tarbimine ja igapäevane suhtlemine. Seega on olnud positiivne üllatus, et ettevõtjad on olnud ise leidlikud ja suutnud keerulisest olukorrast kiiresti välja tulla.

Aga on midagi pettumust ka valmistanud?

Võib-olla see, et mõned sektorid jäeti peavarjuta. Toetati neid, kes end ise suutsid aidata, kuid oli ka neid ettevõtteid, kus käive ei kukkunud mitte 20-30 protsenti, vaid üle poole või lausa enamus nõudlusest kadus mõne kuu jooksul. 

Kas viimased 18 kuud on ka FinanceEstoniale või FinanceEstonia juhatusele midagi õpetanud?

Ma arvan küll. FinanceEstonia edulugu ja üks tugevamaid külgi on see, et me toome kokku laiapõhjalist kogemust ja teadmisi, mida oma igapäevases töös kogume. Nii juhatuse kui ka kogu liikmeskonna koostöös peitub kõige ägedam pool just õnnestumistes, millele on kaasa aidanud uus lähenemine või head ideed, mis mingist punktist ja olukorrast edasi viivad.  

Kuidas meie finantssektor elab?

Finantssektor areneb ning muutub järjest mitmekesisemaks ja ühtlasi põnevamaks. Seekord ei saa ka majanduses toimuvat arvestades finantssektori turuosalised väga nuriseda, sest viimase kümne aastaga on toimunud olulised muutused, mis on taganud ka valmiduse keerulisemate olukordadega toime tulemiseks. Mõttes saab heita pilgu ka viimase globaalse finantskriisi ajajärku, millega võrreldes on finantssektor praegu täiesti teises seisukorras ja tugevamatel alustel. Seega kokkuvõtvalt on finantssektor praegu palju laiem, avatum ning sellele muutusele on kaasa aidanud innovatsioon, tehnoloogia ja uued teenused, lahendused. Meie ülesanne ongi hoida majanduses vereringe käimas. 

FinanceEstonia käivitati tol ajal ennekõike kohaliku kapitalituru arendamiseks. Kuidas me sellega hakkama oleme saanud?

Olukord on järk-järgult kogu aeg paremaks läinud. Kapitali kättesaadavus ja investeerimisvõimalused on paranenud. Ettevõtetele on ligipääs kapitaliturgudele lihtsustunud ning teadlikkus on kasvanud. Me oleme kapitalituru mõistes ikkagi ääremaa ja peame ekstra pingutama selleks, et siinsetel ettevõtetel oleks samaväärsed võimalused nagu suuremates finantskeskustes.

Nüüd on meil FinanceEstonias fookusvaldkondasid veel rohkem ja tekib tõenäoliselt juurde ka tulevikus. Kas meil on oht nii hakata lahendama kõike ja samas mitte midagi?

Minu meelest on FinanceEstonia näidanud läbi ajaloo õiget lähenemist – tegeletakse sellega, mis on parasjagu aktuaalne ning kus nähakse võimalust midagi muuta, väärtust lisada. Ühel hetkel, kui fintech sektor Eestis kasvama hakkas, kogunesid ka liikmete hulgas järjest rohkem antud sektori ettevõtted. Tekkis uus aktiivne töögrupp, mis ühiste eesmärkide nimel ka koostööd tegi. Tähelepanu pälvis see ka teistes riikides ning huvi Eesti vastu tõusis. Aja jooksul on mõned töögrupid kas lõpetanud tegevuse või ühinenud teistega. Oleme suutnud tagada, et olemasolevad töögrupid oleks kogu aeg aktiivses liikumises ning pakuksid liikmetele lisandväärtust. 

Kuidas sa FinanceEstoniasse jõudsid?

Ma alustasin Tallinna börsil tööd juhi rollis 2013. aastal ja FinanceEstonia oli sellel hetkel üks olulisemaid partnerorganisatsioone, kes koondas juba kapitaliturgude arengust huvitatud turuosalisi. Seega oli see loomulik samm ka mul endal FinanceEstonia arengus aktiivselt kaasa lüüa. 

Enamik asutajaliikmed on juhatuses tänase päevani. Millest see meile räägib?

Sektoris tegutsevad inimesed on samuti FinanceEstonia käekäigust huvitatud olnud ning nõus oma aega ja energiat panustama. Vahetame infot, tekivad uued algatused ning saame kaasa rääkida nii finantsökosüsteemi arendamises kui olla partneriks riigile seaduseelnõude ettevalmistamisel. Kõik eelnev ongi põhjuseks, miks ka asutajaliikmed on kümne aasta jooksul aktiivselt organisatsiooni arengut toetanud.

Mida võiks pidada FinanceEstonia suurimaks saavutuseks seni?

Sellele küsimusele on lihtne vastata. Kuigi oleme mitmetes olulistes teemades olnud eestkõnelejaks ning andnud oma sisendit sektori toetamiseks, olgu see siis kunagi finantstehingute maksust loobumine, hilisem pensionireform või Hea tava märgiste loomine nii krediidiandjatele kui ka ühisrahastuse ettevõtetele, pean FinanceEstonia suurimaks saavutuseks finantssektori ettevõttete koondamist ühise katuse alla. Seisame nende huvide eest ning liikmete hulk ja nende aktiivsus kõneleb siin iseenda eest.

Anu rääkis, et sinu juhtimise ajal tegite te ööd ja päevad tööd selle kallal, et liikmeskonda kasvatada. 

See ei tulenenud mitte minu positsioonist, vaid meil oli ja on endiselt väga tubli tegevjuht Anu, kellega koos on olnud alati rõõm seda tööd teha. Tema energia innustab kõiki. Minu ametiajale sattus mitmeid olulisi sektorit puudutavaid teemasid, algatusi, läbi mille oli ka uute, huvitatud liikmete kaasamine võimalik. FinanceEstonial tekkis järjest rohkem oma kindel koht ning meie tegevuse vastu tunti huvi. Kui eelnevalt olid kapitaliturud üks keskseim fookusgrupp, siis hakkas järjest lisanduma uusi ettevõtteid, mille tegevusulatus oli valdkondade põhiselt laiem. 

Kui raske töö oli liikmeid saada?

Ma eksiksin kui ütleksin, et see oli ülemäära lihtne. Mis on kindel, see töö oli fun, kuna sa ei pidanud piltlikult öeldes külmkappi polaarjoone taga müüma. Oli võimalik pakkuda organisatsioonina aktiivset ning koostööle orienteeritud keskkonda. Erinevad üritused, finantssektori kasv ja ka rahvusvahelised partnerid aitasid kõik sellele kaasa. FinanceEstonia suutis väga hästi defineerida oma strateegia ja eesmärgid ning see äratas huvi.

Kui suur töö on FinanceEstonia juhatuse esimees olla?

Piisavalt. Aeg ei saa tulla su põhitöö arvelt ja on enam-jaolt sinu vabast ajast, kuid õnnestumised ja tulemused on need, mis innustavad ning toovad selles rollis palju põnevaid väljakutseid. Usun, et kõik, kes seda rolli on täitnud, jagavad mu arvamust. Selleks, et energia püsiks, ongi vaja et juhatuse esimehe ülesanded mõne aasta tagant uue inimese kätte liiguvad.

Me oleme viimase poole aasta jooksul mõtisklenud palju selle üle, kellele me FinanceEstoniat teeme. On selleks liikmed, riik, terve ühiskond. Kelle jaoks FinanceEstonia olemas on?

Liikmed on A ja O. Ükski sellisel kujul toimiv organisatsioon ei saa tegutseda ilma oma liikmete mandaadita. Liikmete huvid on need, mille eest seistakse ning mis meid koondab. Sealt edasi tulevad prioriteetsusjärjekorras teised partnerid nii Eestist, välisriikidest ning ka meie oma riigiaparaat.

Mida võiks FinanceEstoniale järgmised kümme aastat tuua?

Kui organisatsioon jätkab sama aktiivselt, siis on tulevik kindel ning on põhjust selle üle head meelt tunda. Uued inimesed toovad värskeid mõtteid, uut energiat. Siinkohal on mul hea meel tervitada meie juhatusega just äsja liitunud kahte uut juhatuse liiget: Ege Metsandit ja Piret Paulust ning soovin neile edu ja õnnestumisi järgnevateks aastateks.

Mis hinde sa FinanceEstoniale senise kümne aasta eest annaksid?

Tugev 4+. Alati saab rohkem teha ja kui saavutad maksimumi, tuleb hakata uusi eesmärke seadma. Ma arvan, et meil on veel omajagu tööd teha ning seisavad ees põnevad aastad.