FinanceEstonia ühte asutajat ja endist juhatuse esimeest Andrus Alberit motiveerib organisatsioonis tegutsema võimalus töötada põnevate inimestega ja teha huvitavaid asju, mis ei lase rutiinil ligi kippuda. FinanceEstonia 10. tegevusaasta puhuks tehtud intervjuus ütleb Alber, et viimase kümne aasta jooksul on tehtud palju head, kuid omajagu on veel minna. Pidevalt muutuvad regulatsioonid, uued ettevõtted ja teenused turul nõuavad pidevat kohanemist, lahenduste otsimist ja koostööd, millega on FinanceEstonia tema hinnangul hästi hakkama saanud. Loe intervjuust, mida toob Alber välja FinanceEstonia suurimate õnnestumistena ning kuidas leidis ta ise 10 aastat tagasi tee FinanceEstoniani.

Oled finantssektoris pikalt tegutsenud ja tippjuhina näinud köögipoolt nii avalikus sektoris kui ettevõtjana, börsijuhina kui ka kodanikuna. Kes Eesti finantssektorit kujundab?

Nii Eesti kui teiste riikide finantssektorit mõjutavad väga suures mahus erinevad regulatsioonid, mis mitmeski vallas on täna võib-olla põhjendamatult piiravad. Siin peab finantssektor leidma tasakaalu klientide ootuste ja vajaduste ning seadustega lubatud võimaluste vahel. Samas on alati võimalik otsida innovaatilisi lahendusi ja see sõltub ettevõtete juhtidest ja omanikest. Mitmed Eesti innovaatilised finantssektori ettevõtjad tegutsevad rahvusvaheliselt ja kujundavad seega seda sektorit palju laiemalt kui vaid Eestis.

Kui konkurentsivõimeline Eesti majandus ja finantssektor maailmapildis täna on? Kas on midagi, millega oleme eriti hästi hakkama saanud? Või hoopis vastupidi?

Eesti pankade pakutav internetipangandus on kindlasti väga heal tasemel, ka eluasemelaene saab Eestis pigem lihtsalt võrreldes paljude teiste riikidega. Eriti kui vaatame Põhjalast kaugemale. Kus Eestis võiks olla rohkem konkurentsi ja võimalusi on väikeettevõtete finantseerimises, kuna mitmed uued turuosalised on keskendumas pigem tarbijakrediidile ja suuremate pankade riskiisu on väikeettevõtete soove ja tausta arvestades tihti liiga madal. Teisisõnu on mikroettevõtetel neilt raske laenu saada. 

Olukorda ei tee paremaks ka see, et pangaväliste laenufirmade võimalused raha kaasata on Eestis oluliselt piiravamad kui paljudes teistes riikides. Näiteks ei saa Eestis sellised ettevõtted üldjuhul pankadelt laene ega saa ka oma võlakirju börsile viia. Põhjalas, Saksamaal, Poolas, UKs ja paljudes teistes riikides selliseid takistusi ei ole. Sellest tulenevad finantseerimispiirangud Eesti ettevõtetele mõjutavad lõppkokkuvõttes ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet laiemalt.

Tallinn ei saa väidetavalt kunagi valmis. Kas finantssektor saab?

Ei saa. Olemasolevad ettevõtted mõtlevad välja uusi teenuseid ning pidevalt tuleb juurde uusi tegijaid. Eriti UKs, USAs, Ladina-Ameerikas ja Aasias. Näiteks kui varem oli kaupade ostmisel populaarne järelmaks, siis praegu on väga kuum teenus selle edasiarendus BuyNowPayLater ehk omamoodi standardiseeritud järelmaks. Näiteks Rootsi taustaga BNPL ettevõte Klarna kaasas sel aastal üle 600 miljoni euro ja temast sai 45 miljardi euro suuruse turuväärtusega üks väärtuslikumaid fintech ettevõtteid Euroopas. Paar nädalat tagasi müüdi sama valdkonna ettevõte Afterpay uutele omanikele 29 miljardi USD eest. 

USAs on mitmed uued turuosalised keskendumas loomesektori töötajatele ja neile osaajaga töötajatele, kes teevad nn tööampse ja kelle sissetulekute regulaarsust ning maksevõimet tavapangad ei oska või ei soovi hinnata. Me enda ettevõte Finora Capital tõi eelmisel aastal esimesena Baltikumis turule loomelaenu, mis mõeldud loome- ja kultuurisektorile ning kus teeme koostööd Euroopa Investeerimisfondiga.

FinanceEstonia on kümme aastat oma liikmete panusel, toel ja visioonil Eesti majandust arendanud. Kuidas oleme hakkama saanud? 

Olin FinanceEstonia sünni juures ning algul saime rahalist tuge ka riigilt. Ühel hetkel sai aga selgeks, et peame ise rahaliselt hakkama saama ning paljude teiste sektorite esindusorganisatsioonid käisid uurimas, kuidas on võimalik tegutseda sellise klastrina ilma riigi toeta. Meie vastus oli siis ja on alati olnud, et tuleb tegeleda teemadega, mis on liikmetele nii olulised, et nad on valmis ise sinna aega panustama. Ainult sel moel (ja leides endale nii tubli tegevjuhi nagu meil on Anu!) on võimalik saada hakkama nii õhukese organisatsiooni ja rahakotiga nagu meil. Ma arvan, et FinanceEstonia on hästi hakkama saanud ning läbi paljude erinevate teemade panustanud Eesti majanduse arengusse.

Mida tooksid suuremate töövõitudena välja?

Nii krediidiandjate kui ühisrahastute heade tavade juurutamine. Mitmed seadusemuudatused, mis võimaldavad väiksematel ettevõtetel mõnevõrra lihtsamalt kapitaliturgudelt uut kapitali kaasata. Esimeste terviklike fintech-sektori raportite koostamine koos TalTechiga. Tunnustus FinanceEstonia edukusele on minu arust ka see, et eelmisel aastal otsustas fondihaldurite liit lõpetada eraldi tegutsemise ning koondus FinanceEstonia alla.

Kas midagi on ka pettumust valmistanud nende aastate jooksul?

Ma arvan, et on teemasid, kus riik oleks võinud olla palju aktiivsem partner õigusliku raamistiku korrastamisel. Näiteks positiivse krediidiregistri loomisel, avalikkusele krediidiandjate võlakirjadele ligipääsu võimaldamisel, riigiettevõtete aktsiate ja võlakirjade börsile viimisel. Ja kindlasti oli väga kahetsusväärne see, mil moel on lammutatud pensionisüsteemi. Seda, et süsteem vajab parandamist, seda ei vaidlustanud mitte keegi. Aga see, mil moel seda tehti, oli puhas poliitilise kauplemise tulemus, mitte pikaajaline vaade Eesti pensionisüsteemile või majandusele.

Kas mäletad, kuidas sina enda tee FinanceEstoniani leidsid? Räägi lähemalt.

Olin sel ajal Tallinna börsi juht ja tegutsesime ka Teenusmajanduse Kojas. Seal oli tihti arutelusid erinevatel finants- ja kapitaliturgude teemadel kuni jõuti koos Arengufondiga otsusele, et tuleks teha eraldi katusorganisatsioon nende teemade jaoks. Sellest ajast saadik olen olnud aktiivselt seotud nii kapitaliturgude töögrupi, krediidiandjate töögrupi või fintech töögrupiga. Olen ka mitu korda juhatuses olnud.

Oled lisaks FinanceEstoniale igapäevaselt seotud veel kahe enda asutatud ettevõttega. Mis sind tegutsema motiveerib?

Võimalus töötada koos lahedate inimestega ja teha huvitavaid asju. Rutiini ei teki kunagi.

Oled FinanceEstonia neljas juhatuse esimees. Mida endaga juhatuse esimehena töötatud ajast kaasa võtsid?

Juhatuse esimehena puutusin kokku pea kõigi FinanceEstonia teemadega ja sain aru, kui paljudes valdkondades me kaasa räägime ja püüame panustada. Ja seda valdavalt meie liikmete vabatahtliku töö tulemusena. Selle käigus nägin ka seda, kui palju FinanceEstoniat usaldatakse ja meie arvamust kuulatakse.

Mis oleks Eesti finantssektoris praegu teisiti, kui meil FinanceEstoniat poleks?

Koostööd oleks kindlasti vähem ja sündimata oleks mitmed head ideed ja äriprojektid, mille tegijad on saanud tuttavaks FinanceEstonia kaudu.

Tehtud on nende aastate jooksul palju. Kui sa tagasi vaatad, siis millised hetked või mälestused kõige eredamalt pähe hüppavad? On sul mõni hea lugu rääkida?

Ma ühte konkreetset ei tahaks esile tõsta. Küll aga seda, et meil on väga targad, julged ja ägedad inimesed, kellega on koos korraldatud rahvusvahelisi konverentse, temaatilisi seminare, kujundatud FinanceEstonia seisukohti ja palju muud. Ja alati on see toimunud korraga nii asjalikult kui meeleolukalt nalja visates. Ma arvan, et selline mitteformaalne, kuid samas selgelt professionaalne organisatsioonikultuur on see, mis hoiab koos juhatust ning paneb meie liikmeid panustama oma aega ja teadmisi ilma selle eest tasu saamata.

Piilu enda peas korra tulevikku. Milline on Eesti finantsmaastik kümne aasta pärast?

Turuosalisi on rohkem kui täna ja sündinud on mitmeid uusi rahvusvahelise haardega fintech ettevõtteid.

Äsja liitusid FinanceEstonia juhatusega kaks uut liiget – Ege Metsandi ja Piret Paulus. Millise nõuande neile juhatuse tööks kaasa annaksid?

Olla aktiivne ja julge oma mõtete ja arvamuste avaldamisel. Leida teemad, millesse nad soovivad panustada. Aga ma arvan, et ega neil minu nõu polegi vaja, sest mõlemad on kogenud tegijad finantssektoris.

Olen kõigilt senistelt juhatuse esimeestelt küsinud – ja küsin ka sinult – millise hindega FinanceEstonia senist tööd hindaksid? Miks?

Ma arvan, et ühinen teistega ja panen hindeks 4+, sest me oleme teinud suures plaanis õigeid ja häid asju, kuid alati saab paremini. Tugev 5 võiks muuta meid pisut laisaks ja mugavaks, aga me peame jätkama aktiivset tegevust ka tulevikus.