Euroopa Komisjoni üks oluline eesmärk on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine. Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi asepeadirektor Maive Rute ning Eesti avaliku ja erasektori esindajad arutasid ühisel ümarlaual Euroopa Liidu siseturu toimimise väljakutsete ja võimalike lahenduste üle. FinanceEstoniat esindasid tegevjuht Anu Müürsepp ja juhatuse esimees Kaido Saar.
Ümarlaua alguses andis Maive Rute ülevaate tööstuspoliitika ja siseturu algatustest ning heitis pilgu uuel perioodil konkurentsivõime tõstmist kiirendavatele kavadele. Ta rõhutas vajadust kasutada majanduse elavdamiseks senisest targemalt kogunenud hoiuseid ja sääste ning elavdada teadus- ja arendustegevust. Samuti juhtis Rute tähelepanu energiakulude probleemile, mis kahjustab ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste piirkondadega.
Eraldi oli juttu Euroopa kallist elektrihinnast, mis omakorda mõjutab negatiivselt tööstust ning kaupade hinda ja konkurentsivõimet. Samuti on Ameerika mahtudega võrreldamatud Euroopa erakapitali riskiinvesteeringud, mis omakorda pärsib innovatsiooni. Konkurentsivõime suurendamiseks on vaja tegeleda mõlema teemaga.
Ettekandele järgnenud ümarlaual jagasid osalised tagasisidet ning vaateid Euroopa Liidu konkurentsivõime parandamise võimalustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sandra Särav tõi välja, et Euroopa Liidus tuleks teha põhjalik audit, millega kaardistada ja eemaldada üleliigsed ning ajale jalgu jäänud regulatsioonid. Samuti rõhutas ta vajadust kehtivate õigusaktide mõjuanalüüside järele, mis kaasaksid ettevõtjaid ja looks paindlikuma ning arusaadavama regulatiivse keskkonna. Tervikuna on asekantsleri hinnangul oluline tegeleda igal tasandil bürokraatia vähendamisega.
FinanceEstonia tõstis esile kapitaliturgude arendamise olulisus, sealhulgas erakapitali ja riskikapitali parema kättesaadavuse tagamist. Arutati ka selle üle, kuidas vähendada bürokraatiat ja soodustada uuenduslikkust, et Euroopa ettevõtted saaksid siseturul kasvada ning globaalselt konkurentsivõimelised olla. Samuti käsitleti fintech’i ja innovatsiooni rolli ning leiti, et ülereguleerimise vältimine on hädavajalik.
Ühiselt oldi seisukohal, et Euroopa siseturu tugevdamiseks tuleb kiirendada kõrge lisandväärtusega sektorite tegevuslubade menetlemist ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste juurutamist. Lisaks tõdeti, et strateegilised projektid, nagu kriitiliste toormete koondamine ja nullsüsiniku tehnoloogiate arendamine, on tõhusad näited, kuidas tööstuspoliitika saab konkreetseid majanduslikke eesmärke toetada.
Osana uutest algatustest valmistab komisjon ette siseturu strateegiat, mille osas saab sisendit anda ka avalikus konsultatsioonis siin.
