Paketiga panustatakse Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisse, aidates suunata finantsturuosalisi, ettevõtteid ja investoreid oma tegevuse kaudu enam panustama rohepöördesse ja suunama oma rahastamist enam kestlikkesse tegevustesse.
Lisaks aitab pakett läbipaistvuse suurendamise ja kestlikkuse kriteeriumite ühtlustamise kaudu vältida rohepesu. See aitab omakorda suurendada usaldusväärsust pakutavate rohetoodete ja rohetegevuste vastu.
Paketti kuulub kolm algatust:
- Uus kestliku rahastamise strateegia
- EL rohevõlakirjade standardi määruse eelnõu
- Taksonoomia määruse art 8 alusel vastu võetud delegeeritud akt
Uus kestliku rahastamise strateegia selgitab, millised on plaanitavad tegevused kestliku rahastamise valdkonnas lähiaastateks, selleks et suurendada reaalmajanduse kestlikkusele ülemineku rahastamist, kaasata kestlikku rahastamisse enam jaeinvestoreid ning VKE-sid, suurendada finantssektori vastupanuvõimet kestlikkusriskidele ja edendada kestlikkuse teemasid enam ka rahvusvahelisel tasandil (loe: tugevdada EL rolli rahvusvahelisel areenil).
Rohevõlakirjade standardist püütakse teha parimaid praktikaid järgivat nö kuldset standardit, mis aitaks suurendada investorite usaldusväärsust nende võlakirjade rohelisuse suhtes. Mh nähakse seal ette ESMA juures registreeritavate sõltumatute kolmandate osapoolte kasutamine standardile vastavuse kinnitamiseks, nõuded järelevalvele, jne. Standard on emitentidele kasutamiseks vabatahtlik, kuid ühtse lähenemise tagamiseks EL-is kehtestatakse see otsekohalduva määrusega.
Taksonoomia määruse art 8 alusel vastu võetud delegeeritud akt, milles täpsustatakse, kuidas peavad finantsturuosalised (pangad, investeerimisühingud, fondivalitsejad, kindlustajad, edasikindlustajad) ning NFRD aruandeid koostavad suured ettevõtted (üle 500 töötajat) avaldama teavet selle kohta, kui suur osa nende tegevusest on taksonoomiale vastav. Täpsustatakse selle teabe metoodikat (KPIde arvutamine, sh suurte mitte-finantsettevõtete käibe, OpEx, CapEx kohta), teabe sisu ja vorme info esitamiseks.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunik Valner Lille ütles, et Eesti osaleb aktiivselt kestliku rahastamisega seotud algatuste menetlemises nii Euroopa Liidus kui kohalikul tasandil. Samuti tegeletakse olemasolevate Euroopa Liigu õigusaktide rakendamisega, mille raames on näiteks ka Riigikogus eelnõu, kus antakse Finantsinspektsioonile järelvalvevolitused EL kestliku rahastamise otsekohalduvates määrustes esitatud teabe avaldamise nõuete üle järelevalve teostamiseks.
Ühtlasi on Eestil koostöös EBRD-ga ja kahasse Lätiga ette võetud Euroopa Komisjoni rahastatav TSI (Technical Support Instrument) projekt kestliku rahastamise strateegilise vaate väljatöötamiseks ning praktikasse viimiseks Eestis. Tegemist on kaheaastase projektiga, mille jooksul analüüsitakse kestliku rahastuse kontekstist lähtuvalt Eesti turgu, võimalusi ja tugevusi, sh fookusega ka VKEdele, rakendatakse praktikas kestliku rahastamise taksonoomiale vastavuse analüüsimist kuni viie pilootprojekti raames ning viiakse läbi töötubasid, et tõsta teadlikkust ja suurendada kompetentse ametnike ja turuosaliste seas. Projekt lõpeb hinnanguliselt 2023. aasta alguses.
