Euroopa Komisjon avaldas juunis kestliku rahastamise algatuste paketi, millega koos võeti vastu ka kaks kestliku rahastamise taksonoomiaga seonduvat delegeeritud akti. Euroopa Liidu nõukogu peab nelja kuu jooksul otsustama, kas nendega nõustuda või tuleb need komisjoni tagasi saata.

Avaldatud kestliku rahastamise algatuste paketis sisalduvad:

• Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimise aspekte hindavate reitingute (ESG reitingud) väljastajaid reguleeriva Euroopa Liidu määruse eelnõu, kus kehtestatakse nõuded nende reitingute väljastajatele, tegevusloastamisele, järelevalvele, reitingute läbipaistvusele jmt;
• Euroopa Komisjoni personali tööpaber (Staff working document) Euroopa Liidu taksonoomia ja üldise kestliku rahastamise raamistiku kasutatavuse edendamise kohta;
• Komisjoni soovitus kestlikule majandusele ülemineku rahastamise edendamise kohta.

Kaks kestliku rahastamise taksonoomiaga seonduvat delegeeritud akti:

• kehtestavad täiendavad kriteeriumid kestliku rahastamise taksonoomia ülejäänud nelja keskkonna eesmärgi (vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine) olulise panustamise kohta ning ühtlasi muudavad eelolevaga seoses kestliku rahastamise taksonoomia määruse art 8 teabe avaldamise delegeeritud akti;
• täiendavad juba olemasolevat kahte kestliku rahastamise nn kliima delegeeritud akti erinevate kriteeriumitega mitmetes valdkondades (näiteks erinevate transpordi- ja tootmissektorite majandustegevuste juures).

Rahandusministeeriumi kodulehel on kestlikkusaruandluse alamlehel üleval aruandlust puudutav oluline teave. Samalt lehelt leiab ka kestlikkusaruandluse standardite muudatuste esitluse. 

Kestliku äritegevusega kaasnevad erinevad väljakutsed. Mõistmaks, kus ettevõte oma tegevusega kestlikuks saamise teekonnal asub ning kuhu pürgib, on vaja seda mõõta. Kestlikkusaruandlus on oluline, et hinnata ettevõtete tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. See annab ülevaate, kuidas ettevõte suudab tasakaalustada nende kolme aspektiga seotud väljakutseid ning kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt.