“Ümarlaual väljendati muret, et kriisijärgselt kehtestatud regulatiivsed piirangud ja kontroll pangandussektorile ei käi käsikäes kapitaliturge arendavate meetmetega. Seetõttu on kapitali kättesaadavus tervikuna Euroopas halvenenud ning seda just keskmiste ja väiksemate ettevõtete osas,” kommenteeris Klettenberg. Osalejate ühtne eesmärk ja prioriteet on ümarlaual kõlama jäänu põhjal suurendada turupõhist finantseerimist ning vähendada sõltuvust pangandussektorist, et jõuda finantseerimisallikate jagunemise proportsiooni osas lähemale Ameerika Ühendriikidele.
Lisaks juhiti tähelepanu asjaolule, et viimased uuringud ettevõtete kapitali kättesaadavuse osas viitavad Euroopa majanduskeskkonna teistelegi kitsaskohtadele. “Fookuses on ebakindlus majandusarengu suhtes, järjekindluse puudumine regulatsioonides ning üldine bürokraatia taseme tõus,” lisas Klettenberg.
Finantstehingute maksu (FTT) puudutavas arutelus toodi välja ohud ja võimalikud probleemid, mida maksu isegi osaline kehtestamine Euroopas võib kaasa tuua. “Seejuures juhiti tähelepanu initsiatiivi juba praegu avalduvatele negatiivsetele mõjudele. Tunnustati Eesti otsust astuda FTT grupi riikide hulgast välja”.
Järgmine Euroopa Finantskeskuste ümarlaua kohtumine on planeeritud 2016. aasta juunisse ning leiab aset Brüsselis. Kohtumisele on kutsutud külalisena ka Kapitaliturgude Liidu projekti eestvedaja Jonathan Hill.
Euroopa Finantskeskuste ühendus on organisatsioon, mis koosneb kolmeteistkümnest liikmesriigi organisatsioonist. Lisaks Eestile veel finantskeskused suurematest Euroopa riikidest nagu Saksamaa, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Soome ning äsja liitus ümarlauaga ka Rootsi.
