Aprillis toimus Maltal Euroopa Liidu eesistumise raames kõrgetasemeline konverents “Eurofi 2017”. Käsitleti mitmeid hetkel aktuaalseid rahandusteemasid Euroopas. Kesksel kohal olid eurotsooni majanduskasvu taaskäivitamine, Euroopa Liidu pangaliidu ja kapitaliturgude ühendustega seonduvate regulatsioonide ühildamine ning muidugi Brexiti mõjud. FinanceEstoniat esindas kohtumisel juhatuse esimees Rauno Klettenberg.
Klettenbergi sõnul olid kohale tulnud enamus kõrgetasemelisi ametnikke, poliitikud ning finantssektori esindajad üle Euroopa. Seoses Eesti eesistumisega sügisel, oli Maltal esindatud ka laiapõhjaline delegatsioon Eestist, kus esinejate hulgas olid nii Rahandusministeeriumi kui ka Eesti Panga juhtkonna liikmed. Kohal viibis ka rahandusminister Sven Sester.
“Kolm päeva kestnud konverentsil tõdeti, et üheksa aastat pärast majanduskriisi on võimalik märgata juba selgemaid majanduse taastumise märke. Kasvu kiirus jätab aga soovida ning ülepiiriline kapitali liikumine on piiratum kui kriisile eelnenud ajal,” rääkis Klettenberg. Mitmed kõnelejad tõid tema sõnul välja ka Juncker’i plaani ning seni enneolematute rahapoliitiliste meetmete käivitamise positiivsed mõjud. Samas täheldati ka madalast intressikeskkonnast tingitud negatiivsete aspektide olulisust. “Jõuti järeldusele, et tuleb kiirelt edasi minna Euroopa Liidu finantssektori tugevdamisega, seda läbi erasektori riskijaotusmehhanismide. Sealhulgas pangaliidu ning kapitaliturgude ühenduse tegevuse toetamisega, mis suurendaks kogu regiooni vastupanuvõimet võimalikele majanduse tagasilöökidele tulevikus ning tõstaks ühtlasi finantskeskkonna suutlikkust,” lisas Klettenberg.
Brexit’i osas rõhutati, et oluline on maksimeerida kahepoolselt kasulikku tulemit, seda nii Euroopa Liidu kui ka Ühendkuningriigi poolt ning vajadust leida sobiv kokkulepe, mis võimaldab säilitada finantsturgude senist integratsiooni nii palju kui võimalik. “Siiski peetakse selles etapis läbirääkimiste tulemusi väga raskesti ennustavateks. Hinnati, et vältimatu on ka negatiivne mõju Euroopa Liidu 27 liikmesriigi kapitaliturgude ühendusele ning integratsiooni protsessid võivad jääda venima,” ütles FinanceEstonia juhatuse esimees.
Panganduse poolelt jäi kõlama küsimus, kas minna edasi ja uuendada panganduse usaldatavusnormatiive (Basel IV), mida peetakse täielikuks pöördeks võrreldes kehtivate (Basel III) nõuetega. Esile tõsteti kõrget ületähtaegsete laenude osakaalu terves Euroopas, mida tuleks hakata käsitlema kui süsteemset riskifaktorit.
Kokkuvõtteks jäi kõlama seisukoht, et efektiivse piiriülese finantsturu toetamine on majanduskasvu saavutamiseks esmatähtis. Rahvusvahelise regulatiivse koostöö vähendamine viiks kapitali killustumiseni ning tekitaks potentsiaalselt uusi turvaauke, vähendades seejuures turu tõhusust.
Järgmine Eurofi poolt korraldatav konverents leiab aset 13.–15. september Tallinnas.
