Kui 85% eraisikutest küsib laenupakkumist ainult kodupangast, siis ettevõtjate puhul kipub seis sama olema. Kõige keerulisemas olukorras on seejuures väikeettevõtjad, kes pangast erinevatel põhjustel sageli laenu ei saa. Sellisel juhul tasub julgemalt vaadata alternatiivsete rahastusvõimaluste poole, tõdesid eksperdid Tallinna ettevõtluspäeval toimunud FinanceEstonia arutelul „Kuidas rahastada väikeettevõtlust ilma pangalaenuta?”.

„Ettevõtete laene on pankade poolt välja antud Eestis ca kaheksa miljardi euro ulatuses. Võrdluseks krediidiandjate poolt antud laenude maht ulatub täna veel vaid sadadesse miljonitesse. Samas sai krediidiandjate laenamine alguse ka oluliselt hiljem ning rõõm on tõdeda, et erinevat liiki kapitali turul siiski on,“ tõdes Redgate Capitali partner ja FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe.

Mujalt kui pankadest peaksid ettevõtted laenu otsima erinevatel põhjustel. „Näiteks sünnivad pankades laenuotsused reeglina oluliselt aeglasemalt. Kui on vaja otsust paari päevaga, siis sealt nii kiiresti see ei tule. Teiseks on erinev ka riskiisu – pangad on võrreldes krediidiandjatega oluliselt rangemate regulatsioonide all. Kolmandaks, vahel on lihtsalt odavam väljastpoolt panku laenu võtta. Paljudel juhtudel on panga intress küll odavam, aga alati ei tasu ainult sellest lähtuda. Tasub vaadata ka kogukulu, sest väiksematel turuosalistel ei pruugi olla erinevaid lepingutasusid,“ kinnitas Finora Capitali ja FinanceEstonia juhatuse esimees Andrus Alber.

Kapitali kaasamise osas on kõige keerulisemas olukorras just väikeettevõtted, mis pole paratamatult suurte pankade jaoks kuigi atraktiivsed. „Finantseerijaid on Eestis palju, aga kui kapitali kättesaadavust analüüsida, siis väikeettevõtete nišš on kõige õnnetum. Just need, kes soovivad laenata kuni mõnisada tuhat eurot,“ täpsustas KredExi juht ja FinanceEstonia juhatuse liige Lehar Kütt. Tema sõnul vaadatakse laenuotsust tehes ettevõtete puhul reeglina nende tausta, rahavoogusid ja tagatisi. „Kui ülejäänud kahe aspektiga on kõik korras, siis tagatise probleemi saab lahendada KredExi laenukäendusega. Kui saate pangast eitava otsuse, siis tasub üle küsida, kas otsus oleks eitav ka KredExi käendusega,“ lisas ta. 

BaltCapi juhtivpartneri ja FinanceEstonia juhatuse liikme Peeter Saksi sõnul tahab ettevõtte kasv alati raha juurde saada ning pangad annavad seda vaid teatud tingimustel. „Tihti pole kasvavatel ettevõtetel omakapitali nii kiiresti võtta, mistõttu tasub siis vaadata ka kasvukapitali fondide poole,“ lisas ta.

Üks oluline kaalumist väärt finantseerimisviis on ka ühisrahastus. FinanceEstonia liikme Funderbeami esindaja Ardo Mardisoo tõdes arutelul, et nemad püüavad aidata eeskätt varajase faasi ja kasvuettevõtteid. “Funderbeam võimaldab ka instrumentidega järelturul kauplemist. Oleme aidanud tõsta ca 20 miljonit eurot, millest 16% on järelturul juba omanikku vahetanud,“ rääkis ta.

Ootused tootlusele

Arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et leidmaks väikeettevõtetele omakapitali, peab ettevõte olema selgelt kasvule orienteeritud – kui pole sihti kasvada, siis pole vaja ka lisakulu endale peale võtta. 

„BaltCap investeerib reeglina ca viieks aastaks, mille jooksul peaks saavutama kahe- kuni kolmekordse kasvu. Loomulikult tuleb ka varasemalt kokku leppida, kas müüme pärast seda ettevõtte koos kellelegi kolmandale, ostab ettevõtja ise osa tagasi või tuleb mängu mõni uus fond,“ rääkis Saks. 

Finora Capital kaasab Alberi sõnul raha võlakirjadega, mille intress on 9%, mistõttu pakutakse väikeettevõtjale laenu mitte odavamalt kui 14-15%. Mardisoo kinnitas, et üldine turu ootus on tõesti ca 15%, kuid kui sul on head toetajad ja fännid nagu näiteks LaMuu edukalt tõestas, siis nende lisamotivatsiooniks on toetada sind kui toredat ettevõtet. Redgate Capitali instrumentide tootlusvahemik on Tammemäe sõnul ca 5-12%, ent nemad on suunanud oma pilgu pigem keskmise suurusega ettevõtetele.

Arutelust kõlama jäänud soovitused väikeettevõtjale

• Mõelge, kas lisaraha on üldse vaja või saaks vajamineva osa kaetud näiteks tarnijate ja ostjate abiga, kellega saab maksetähtaegades erinevaid kokkuleppeid teha. 
• Uurige rahastusvõimalusi rohkem kui ühest kohast.
• Ärge ajage asju ülemäära keeruliseks, sest ettevõtjana müüte oma finantseerijatele usaldust.
• Finantseerimine on loomulik osa ettevõtte elust, alustage võimalikult vara potentsiaalsete investoritega suhtlemist. 
• Kõige paremas seisus on need ettevõtted, kes panevad arengufookuse välisturgudele, sest need on investoritele oluliselt huvitavamad.
• Alustava ettevõtte puhul on oluline mõelda raha kaasates, kas olete valmis ka investorile osalust pakkuma. Seejuures tasub osaluse jagamisel mõelda, kas omada 100% kehva ettevõtet või väikest osa väga heast ettevõttest.
• Mida suuremas ajahädas olete, seda vähem on valikuid. Isegi kui praegu raha vaja pole, siis on oluline endale võimalikud variandid selgeks teha ja hoida raudasid tules. 
• Investoritega eelsuhtlemise mõte pole ilmtingimata kohe raha küsida, vaid testida ideed ja saada tagasisidet.
• Kui plaan ei lähe nii nagu tahaks, siis ei maksa peitu pugeda. Kui investoriga suhtlemist vältida, siis lähevad asjad hullemaks. Tuleb tulla võlausaldaja või investori juurde ning rääkida ära, mis on muutunud. Kellegi huvi ei ole pankrotipesast sente kätte saada. Vahel on lahenduseks see, et antakse laenu või omakapitali juurde kui nähakse, et ajutisest probleemist saaks sellega üle.
• Ka see on oluline, kuidas sa kriisiolukordades oled käitunud. Kui oled avatud olnud ja oma tegude eest vastutanud, siis finantseerija on ka järgmine kord valmis sind usaldama.