FinanceEstonia korraldatud maksukonverentsil osalenud ekspertide sõnul on maksupoliitika peamine probleem liigne kiirustamine maksumuudatuste menetluses ja seaduste väljatöötamises ning sellega kaasnev teadmatus.
“Töötajatele on kõige laiahaardelisema mõjuga maksuvaba tulu arvestamise põhimõtete muutumine. Äriühingute tähelepanu on koondunud äriühingu tulumaksu, täpsemalt dividendide ja laenude maksustamise plaanile. Pankadele on kõige kriitilisem pangalõivu teema ning toiduainetööstusele nn suhkrumaksu idee,” ütles FinanceEstonia juhatuse liige, maksuekspert Ranno Tingas.
“Valitsuskoalitsioon võib maksupoliitikat kujundada oma äranägemise järgi,” ütles Tingas FinanceEstonia ja Areng.ee poolt korraldatud maksukonverentsil paneeldiskussioonis. “Muutuste tegemine on mõistlik ja ka vajalik, kuid oluline on ettevõtjatega need sammud eelnevalt läbi arutada, et ärikeskkond kahjustada ei saaks. Kiirustades tehtud maksumuudatuste puhul on risk, et neid teadvustatakse liiga hilja,” lisas ta.
Inbanki asutaja ja juht Priit Põldoja rääkis arutelul, et pankadele maksude kehtestamise viis on praegu ebaselge ning suhteliselt võimatu prognoosida. “Võtame neid lööke vastu ja vaatame kuidas saame. Tänasel hetkel oleme meie valinud tegevuspaigaks Eesti,” ütles ta.
“Alles alustavad pangad nagu DNB ja Nordea ühendpank saavad veel otsustada vastavalt maksudele, kus riigis end üles seada,” rääkis Põldoja ja märkis, et tema hinnangul ei tegeleta piisavalt maksusüsteemi läbimõtlemisega, vaid keskendutakse ainult viisidele, kuidas eelarvet kokku saada.
Põldoja sõnul on ülejäänud Euroopaga võrreldes Eestis riigi roll väiksem, kuid vanasti oli see veel väiksem. “Riigi roll majanduses on tõusnud, üldine maksukoormus on kasvanud. Riik on võtmas positsiooni, et teab rohkem ja paremini kui turg, indiviid ja ettevõtja. Mina arvan siiski, et turg teab paremini,” ütles ta.
Liigne kiirustamine on probleemiks ka Eesti Energia maksueksperdi Erki Uustalu hinnangul. “Palju vigu tehakse liigse kiirustamise tõttu. Kehtestatakse kriteeriumid, mille suudame ka täita, kuid menetluse käigus lisatakse mingi standart, mis on liigne ja läbimõtlemata,” ütles ta arutelul.
Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas rääkis arutelul, et hotellide maksustamise olukord on sobiv, kuid otsused tehakse kiiresti. “Meil läks väga hästi, et uus koalitsioon tuli. Mis puudutab hotellide käibemaksu, see summa mis oleks muidu meid mõjutanud oleks olnud 400 000 eurot aastas. Selles osas läks meil hästi.”
Araka sõnul ettevõtluse kogukasum niimoodi väheneb ning riik positsioneerib end erasektori vastu. “Kahaneva rahvastikuga riigis tuleb selliseid turutõrkeid vaid juurde,” ütles ta. Tema sõnul on selgeks probleemiks ka palgavaesus.
“Poliitikud otsivad kiiret võitu, kohe kui mõte tuleb öeldakse see välja. Enne ütle ja pärast mõtle mentaliteet on riigi puhul vale,” ütles Baltcapi juhtivpartner ja FinanceEstonia juhatuse liige Peeter Saks arutelul.
FinanceEstonia on alates 2011. aastast koondanud ja esindanud finantssektori ettevõtjaid kui ühtset huvigruppi suhtlemisel avalikkuse ja valitsusorganisatsioonidega, esindanud Eesti finantssektorit rahvusvahelistel turgudel ning tekitanud turuosaliste vahelist dialoogi töögruppides.
Maksukonverentsi fotogalerii
Maksukonverentsi esinejate presentatsioonid
