Eesti ettevõtjad soovivad stabiilset ja ettevaatavat finantseerimiskeskkonda ning võimalikult head ligipääsu kohalikule- ja väliskapitalile. Selle saavutamiseks on määrava tähtsusega riigi roll ja tugi ettevõtjatele, tõdesid FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorumi arutelus “Ettevõtjad ja riik – kas erinevatel planeetidel?” osalenud eksperdid.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu sõnul on Eesti ettevõtjad viimaste kriiside valguses kohanemise maailmameistrid ning hetkel ettevõtete laenuportfellist võlgnevusi ei paista. Küll tunnistab ta, et ettevõtted tegutsevad arvestatavas osas juba praegu varude pealt. “See vähendab investeerimisvõimekust ning selle mõju saame mõõta alles järgmise kolme kuni viie aasta jooksul,” tõdes ta.
Ehkki sõja alguses kukkus kokku kümnete miljonite eurode väärtuses tehinguid, usub Toomsalu, et head ideed leiavad siiski vajaliku kapitali ka edaspidi. “Maailmas finantseeritakse suuri ideid palju ka riiklike võlakirjade kaudu, Eestis on seda vähe. Pensionifondid jõudsid Eestis tõusta suuruselt teiseks finantseerijaks, aga kahjuks põrmustas pensionireform senised edusammud hetkega. Võrdluses muu Euroopaga oleme väga palju finantseeritud pankade poolt ehk Eesti võlakirjaturg on jätkuvalt liialt väike,” rääkis Toomsalu.
Milrem Robotics asutaja ja juht Kuldar Väärsi tunnistas, et tööstusettevõtetel on täna tervikuna üsna keerulised ajad ning üha teadlikumalt tuleks liikuda kõrge lisandväärtusega tööstuse poole. “Institutsionaalsete investorite vaates tasub üle vaadata ka regulatsioon. Näiteks kaitsetööstus on hetkel samas kategoorias hasartmängude, prostitutsiooni ja muude pahade tegevustega. See tähendab, et institutsionaalsed investorid pigem ei saa kaitsetööstusse investeerida,” tõi ta näite.
Riigilt ootab Väärsi kõige enam usaldusväärset majanduskeskkonda ning rahvusvahelist aktiivsust “Tuleb au anda, et seni on olnud tore olla Eestist pärit ettevõtja. Oleme viimase 10 kuni 15 aasta jooksul teinud palju, et startup keskkond oleks Eestis hea ja tuntud. Uus väljakutse võiks olla, et tekiks parem ligipääs kapitalile,” lisas ta.
HHLA TK Estonia juhi Riia Sillave sõnul pole seni Eestis tööstuse arengut soositud. “Aastakümneid on räägitud, et Eestil peaks olema oma tööstuspoliitika, mis annaks ka erainvestorile julguse siia tööstust tuua ja investeerida. Tööstus loob stabiilseid töökohti, seega võiks tööstuse areng Eestis olla rohkem väärtustatud,” arvas ta.
Eesti väiksust arvestades võiks ka transiit Sillave hinnangul mängida majanduse seisukohalt olulisemat rolli. “Kõik kaubad peavad kuidagi liikuma. Et kaubad liiguksid Eesti kaudu, peame suutma pakkuda head hinda ja regulaarset graafikut ehk stabiilsust. Riik saab siin aidata infrastruktuuri investeeringutega, et ühendada põhja-lõuna suund raudteega. Samuti saaks riik õla alla panna majandusdiplomaatias, et luua riikide ülene ühine vaade. Kokkuvõttes on ettevõtjale oluline suhtlus riigiga – et ettevõtjat kuulataks ja usaldataks, kui ta oma murega riigi poole pöördub,” lisas Sillave.
Redgate Capitali partneri ja FinanceEstonia juhatuse liikme Aare Tammemäe sõnul on riigi ülesanne üksikutele teemadele keskendumise asemel maksimaalselt pingutada, et luua ettevõtjate jaoks toimiv soodne majanduskeskkond ning riigi kuvand. Ettevõtjad näevad ise paremini, millised on perspektiivsed investeerimissuunad ning teevad selleks vajalikke investeeringuid ja loovad töökohti.
Ühe senise kitsaskohana tõi Tammemäe välja vajaduse luua terviklik kapitaliturgude ökosüsteem, millele riik saaks eelarvest kulutusi tegemata tugevalt panustada. “Selleks, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada suuremaks ja tõsta investeerimisvõimekust, on vaja luua tugev kohalik kapitaliturg, mis pakuks erinevaid võimalusi ning instrumente ettevõtjatele ideede rahastamiseks. Riigil tuleks pakkuda uusi instrumente, eriti läbi Eesti riigi ja ettevõtete võlakirjade ning uute IPOde. Pensionisüsteemi paindlikkust tuleks samuti tõsta, et võimaldada eraisikutel ja ettevõtjatel panustada teise pensionisambasse ning luua tööandja pension. See toob rohkem raha ka kohalikule kapitaliturule,” selgitas Tammemäe.
Aina olulisemaks muutub Eesti riigi kuvandi hoidmine välisriikides, kuna Eesti ettevõtted rahvusvahelistuvad. “Riigil tuleb panustada veelgi enam äridiplomaatiasse. Kui räägime ettevõtetest, kelle kliendid ja turud asuvad Eestist kaugemal, siis nende jaoks on ülimalt oluline riigi panus uste avamisel ning riigi kuvandi hoidmine. Täna on Eesti maine seoses e-riigi arengutega tugev, ent see vajab pidevat toetamist ja kasvatamist,” ütles Tammemäe.
Riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt tõdes arutelus, et ühegi hea idee realiseerumine ei tohiks jääda rahastuse taha. “Et see nii ka läheks, on tähtis roll kohalikul kapitalil, kaasa arvatud pensionifondidel. Räägime pikaajalisest rahulikust kapitalist, mis on valmis investeerima Eestisse. Peame saavutama kõrgema investeerimistaseme, eriti kui tahame edasi kasvada. Siin on oma roll kindlasti ka riigil,” kõneles Sutt.
Tööstuse olulisusest rääkides rõhutas endine minister, et innovatsiooni pole võimalik teha, kui kohapeal puudub tootmisprotsess. “Seetõttu on poliitiline soov tuua tootmine Euroopasse tagasi. Viimased kriisid on näidanud, et pikad tarneahelad ei tööta. Vajame kindlasti oma tööstust,” rääkis Sutt. Samuti võiks olla eesmärk luua uuest-Põhjalast maailma kõige suurem talendikontsentratsiooniga piirkond, mis tõmbaks ligi nii inimesi kui ka investeeringuid ning aitaks Eesti väiksuse probleemist üle saada.
Lisaks tunnistas Sutt vajadust suurendada KredExi käendusvõimekust ka suurtele ettevõtetele ning taastada pensionisüsteemi usaldusväärsus, et pensionifondid hakkaks taas investeerima Eesti ettevõtlusesse. Palve ettevõtjatele kõlas aga nii: “Olge globaalse ambitsiooniga ja riskijulged, siis suudame enda eelised ära kasutada. Eesti senine edulugu on sündinud kodanike, ettevõtjate ja riigi koostööst. Peame tagasi saama globaalse ambitsiooni ja riskijulguse!”
Fotod: Kristi Sits
