Finants- ja tehnoloogiasektori arendamine aitaks meelitada Eestisse uusi välisinvesteeringuid ning luua kõrge lisandväärtusega töökohti. Kui kohaliku fintech sektori senine areng on toimunud orgaaniliselt, siis nüüd oodatakse riigilt strateegilisemat lähenemist. Kõige otsesemalt võiks see väljenduda fintech strateegia loomises, tõdeti FinanceEstonia temaatilisel arutelul.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul peaks ühine eesmärk olema kvaliteetse fintech sektori loomine ja hoidmine. Riik soovib seda toetada, aga sageli pidurdab soovi ressursi puudumine. “Praegu on prioriteet kaugtuvastamise reeglite uuendamine. Kogu finantssektorit puudutab ka positiivse krediidiregistri loomine. Samuti on olulisel kohal kõik, mis toetab fintech sektori arengut laiemalt, näiteks ESG ja kestlikkus. Ettevõtted, kes peavad aruandlust täitma, seisavad probleemi ees, kuidas seda teha. Tehnoloogia saab siin aidata,” tõdes Liivamägi.
FinanceEstonia juhatuse esimehe ning Mifundo asutaja ja tegevjuhi Kaido Saare sõnul fintech sektor Eestis küll areneb, kuid ettevõtete kasvades kolitakse peakontorid siit ära. “Fintech raporti andmetel on sektori tulud umbes 400 miljonit eurot aastas, aga ainuüksi peakontoriga Londonis asuva Wise’i tulu on sellest kaks korda suurem,” kinnitas Saar. Tema sõnul teevad mitmed Euroopa riigid, näiteks Iirimaa, aga ka Leedu, suuri jõupingutusi, et ettevõtteid enda juurde meelitada. “Meelitatakse suurte finants- ja innovatsioonikeskuste kohaloluga. Uute kontaktide loomiseks, toote skaleerimiseks ning suurele turule viimiseks on täna Euroopas selgelt paremaid võimalusi kui Eesti pakkuda suudab ja soovib,” lisas ta.
Fintech strateegia loomise ambitsioon peaks Saare sõnul olema suur: “Praeguse 400 miljoni euro suuruse tulu asemel võiks see olla neli miljardit eurot. Selleks on vaja pingutada.” Liivamägi sõnul on fintech strateegia prioriteediks nimetamiseks vaja poliitilist kokkulepet. “Ma ei ole seni tunnetanud tugevat soovi strateegiat prioriteedina välja käia. Regulaatori ja ministeeriumi vaates saame mitmeid uuendusi ellu viia ka ilma strateegiata ehkki arusaadavalt soovib sektor näha rohkem visiooni, kuhu liigume. See aitaks meelitada Eestisse investeeringuid. See on üks oluline argument, miks tahame strateegia siiski valmis saada,” täpsustas Liivamägi.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav rõhutas arutelul, et fintech strateegiaga on nii nagu riigi majanduspoliitikaga – kõik kurdavad, et seda pole või on vähe ambitsiooni. “Minu meelest on loodava strateegia kavandis ambitsiooni küll, see kaardistab ära sektori murekohad, millega tuleb tegeleda ning seab sihi, kes me fintech riigina olla tahame,” ütles ta. “Kui poliitilist tuge seal taga ei ole, siis asjad lihtsalt ei juhtu. Meie roll on teema olulisust poliitikutele selgitada.”
Täna kehtib Särava sõnul hästi ütlus, et kui tahad ehitada maailma parimat ettevõtet, siis lähed USA-sse, kui tahad luua kõige innovaatilisemat tehnoloogiat, siis lähed Hiina ning kui soovid ehitada kõige reguleeritumat toodet, siis tuled Euroopasse. “Peame lõpetama ülereguleerimise – õigusaktide hulk ja sellest tulenev üldine halduskoormus ettevõtetele on liiga suur. Minu unistus on, et reguleerime ühte valdkonda ühe korra ja mõtleme regulatsiooni enne hoolikalt läbi,” lisas ta. Sama sooviga ühines ka Liivamägi, kes tõdes samas, et mitmed Euroopa riigid ja ka Euroopa Komisjon soovivad reguleerida pigem rohkem kui vähem.
FinanceEstonia esindajate sõnul on senisest enam vaja ka aktiivsust sektori turundamisel nii kohalikele otsustajatele kui ka väljaspool Eestit. Finora Groupi ja Bankish kaasasutaja ning FinanceEstonia juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul on positiivne, et sektor kasvab. Fintech raporti andmetel tegutseb Eestis 264 fintech ettevõtet, mille varade maht ulatub 2,24 miljardi euroni. “Kui riik sektorile oma õla alla paneb, siis tuleb see investeering kiiresti ringiga tagasi – kasvatades maksutulu ning seeläbi riigi enda jõukust,” ütles ta.
