Fintech’i valdkond on Eestis tänu siinsele ettevõtluskultuurile kiirelt arenenud, kuid puudu on olnud pikaajaline strateegia, kirjutavad Mari Avarmaa, Laivi Laidroo ja Elina Tasa hiljuti ilmunud Tallinna Tehnikaülikooli teadustööle tuginedes.
Viimase kümnendi jooksul on botaanikast inspireerituna hakatud rääkima ettevõtluse ökosüsteemidest. Majanduses tähendab see üksteisega seotud huvigruppe, tegureid ning protsesse, mille koostoimimise tagajärjel kujuneb välja tulemuslik ettevõtlus.
Ärinduskirjandusse tõi ökosüsteemi kontseptsiooni esmalt James Moore 1993. aasta Harvard Business Review’ artiklis “Kiskjad ja saak: uus konkurentsiökoloogia”, kirjeldamaks konkurentsi äris. Ta pakkus välja, et ettevõtet ei vaadeldaks mitte ühe konkreetse majandusharu, vaid mitmeid sektoreid läbiva äriökosüsteemi liikmena.
TalTechi teadlased uurisid 2022. aasta lõpus ilmunud teadustöös Eesti fintech’i ökosüsteemi ülesehitust ja arengut. Kokku vesteldi 2020. aastal 19 organisatsiooni esindajatega, kes fintech’i ökosüsteemis osalevad.
Uuringu tulemusena leiti, et Eesti fintech’i ökosüsteem ei ole teadlikult üles ehitatud kooslus, vaid on pigem iseeneslikult kujunenud, tuginedes mitteformaalsetele isiklikele sidemetele.
Kui aastal 2018 oli Eestis hinnanguliselt 84 fintech-ettevõtet, siis aastal 2022 oli neid juba üle 200. Fintech’i ökosüsteem on kiirelt kasvanud tänu meie ettevõtluskultuurile. Edulood inspireerivad ja sünnitavad uut tähelendu ning kindlustavad rahvusvahelist mainet. Nagu üks ekspert ilmekalt mainis: “Sul on pidevaid edulugusid vaja selleks, et see ökosüsteem oleks edukas. Vastasel korral oled sa nagu Eagels, et laulad “Hotel Californiat” juba 30 aastat ja ikka on tore.”
Teadustööst selgus, et ökosüsteemi koordineerivaks liikmeks ja liidriks võib pidada ka finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia, kes koondab suurt hulka osapooli, nagu iduettevõtted, pangad, ministeeriumid, finantsjärelevalveorganid, tugiteenuste osutajad, erialaliidud ja ülikoolid ning kus tegutseb eraldi ka fintech’i töörühm. FinanceEstoniat juhivad ja finantseerivad organisatsiooni liikmed ning organisatsiooni põhiline roll on toetada valdkonna arengut. Samuti esindab FinanceEstonia paljude, üldjuhul väikeste ettevõttete huve nii regulatiivses plaanis kui välisturgudele sisenemiseks.
Ka pangad on ökosüsteemi liikmed, kuid enamik neist pigem tagasihoidlikus rollis. Erandina toodi välja LHV, kes selles valdkonnas aktiivselt tegutseb ja on koostööle fintech’i iduettevõtetega kõige avatum.
Erinevalt näiteks Londonist ja Singapurist, kus kiirenditel ja riskikapitalifirmadel oli fintech’i ökosüsteemi väljakujunemises võtmeroll, ei tajuta Eestis taolist panust, kuna siin ei ole nende hulgas fintech’ile spetsialiseerunuid.
Seadusandlusel ja järelevalvel on fintech’i ökosüsteemi kujundav roll, sest nagu üks osaleja selgitas: “Kui me räägime innovatsioonist finantssektoris, siis siin ei saa seda teha ilma seadusandjata, ilma regulaatorita. Seda tuleb teha kõik koos.”
Intervjueeritute hinnangud regulatsioonist läksid mõnevõrra lahku: kui mõned ei pea regulatsiooni takistuseks, siis teiste jaoks on see tõsine väljakutse. “Arvan, et meie regulatsioon ei ole otseselt ei toetav ega takistav, see regulatsioon on igal pool ühesugune. Pigem ongi küsimus, kas see, kuidas seda regulatsiooni rakendatakse, säilitab nendes finantsettevõtetes riskijulguse või on selle riskijulguse nii maha tampinud, et keegi ei taha innovatsioonist midagi kuulda. Et kõik lihtsalt üritavad teha asju nii by the book kui vähegi võimalik selleks, et isegi teoreetiline risk ära võtta.”
Sektoris tegutsevate inimeste sõnul aitaks veel tihedam koostöö turuosaliste, seaduseandja ja järelevalve vahel viia Eesti rahvusvaheliselt arvestatavaks fintech’i keskuseks.
Fintech-ettevõtete loomisel ja kasvul on tähtis roll olnud Eesti digiriigi arengul ja kõrgetasemelisel infotehnoloogilisel taristul ning majandusvabadusel. Senisele fintech’i valdkonna arengule Eestis on aidanud kaasa nii tehnoloogia- kui ka finantsalaselt kõrgelt haritud tööjõud. Samas on nüüdseks jõutud olukorda, kus mõned ettevõtted tunnetavad tööjõupuudust ning on sunnitud arendajaid, disainereid, insenere ja tootejuhte sisse tooma või kaugtöö korras rakendama.
Fintech’i valdkonna arengut on üheaegselt nii soodustanud kui takistanud Eesti väiksus. Kuivõrd tegemist on paljuski mahuäriga, on ettevõtted koduturu piiratuse tõttu sunnitud juba varases arengufaasis äri skaleerimisele ja välisturgudele keskenduma, et seeläbi kiiresti rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks saada. Teiselt poolt on turu väiksusega seotud mitu valdkonna arengut aeglustavat takistust, näiteks finants- ja tööjõuressursside vähesus.
Fintech’i valdkonna järjepidev areng saab toimuda ökosüsteemi osapoolte koostöös. Võimalusi ettevõtluse julgustamiseks võib näha veelgi tihedamas dialoogis potentsiaalsete turuosaliste, seadusandja ja järelevalve vahel. Kasutamata potentsiaali on ka pangandussektori ja iduettevõtete koostöös ning teadmussiirdes ülikoolide ja ettevõtjate vahel.
Intervjuude ajal tundsid mitmed osalejad puudust Eesti pikaajalisest fintech’i strateegiast, mille raames kokku leppida prioriteedid ja eesmärgid ning vastav tegevuskava. Praeguseks on rahandusministeeriumi eestvedamisel ja teiste osapoolte kaasabil Eesti fintech’i strateegia 2035 väljatöötamine juba lõppjärgus, mis juba iseenesest kajastab ökosüsteemi osaliste aina tihenevat koostööd ühise eesmärgi nimel. See kinnitab ka seda, et Eesti fintech’i ökosüsteemil on hea tulevikupotentsiaal.
Foto: Shutterstock
