Eesti Pank tuli juuni alguses välja värske majandusprognoosiga, mis ennustab tänavuseks kümneprotsendist majanduse langemist. Uurisime lähemalt, mida värske prognoos meile ütleb ning millised majanduse sektorid on suurima löögi all. Küsimustele vastasid Eesti Panga analüütik Kaspar Oja ning finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
Millised on Eesti majanduse väljavaated teisel poolaastal ja pikemas perspektiivis? Kas oleme taastumise teel või on oodata alles viiruselaine mõjusid ning järellainetust?
Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumi järgi jäi kriisi põhi teise kvartalisse, kuid majanduse taastumine võtab aega ning kriisieelsele tasemele jõutakse alles 2022. aasta keskel. Võib arvata, et ehkki palgatoetuse meetme abil hoiti osa töökaotusi ära, suureneb tööpuudus siiski sügisel, sest harilikult on tööturu näitajad reageerinud reaalmajanduse arengutele ligikaudu pooleaastase viitajaga. Kui Eestit või meie kaubanduspartnereid peaks tabama viiruse teine laine, võib majanduslangus osutuda sügavamaks.
Pikaajalisele majanduskasvule tekkiv kahju sõltub suures osas sellest, kuidas taastuvad välisturud ja Eesti eksport. Ehkki Eestis on viiruse osas olnud olukord parem kui mõne kaubanduspartneri juures, ei pruugi ka siseturule suunatud harud taastuda endisele tasemele, kui eksport ei taastu, sest ka nn suletud sektor sõltub kaudselt ekspordi tuludest. Ekspordisektoris töötavad inimesed kulutavad suure osa oma sissetulekust kodumaistes ettevõtetes.
Palju spekuleeritakse majanduslanguse protsendi üle. Eesti Panga prognoosi kohaselt on see 10%. Kas Eesti Panga vaatest on see rohkem optimistlik või pessimistlik stsenaarium ehk kummas suunas on hetkel riskid?
Majanduskasvu ümber olev määramatus on üsna suur. Põhistsenaarium arvestab, et väärtusahelate taaskäivitumine võtab aega ning ebakindluse tõttu ei taastu tarbimine ega investeeringud kohe pärast piirangute leevenemist. Samas ei eelda põhistsenaarium märkimisväärset teist viiruse lainet. Majanduskasvu väljavaatega seotud riskid on pigem negatiivsed: viiruse teine laine võib kutsuda esile majandusaktiivsuse langust, majanduse potentsiaal võib olla saanud varem arvatust rohkem pihta, maailmakaubandus võib jääda mõneks ajaks tagasihoidlikuks jne. Samas võib kriisis nõrgenenud kindlustunne taastuda ka rutem ja see tooks kaasa majanduskasvu kiirema taastumise.
Millised sektorid on teie vaates suurima tähelepanu all? Turismisektor on kindlasti üks, mis on saanud kriisimõjusid enim tunda. Millistesse sektoritesse on mõjud alles jõudmas? Kui turvaliselt finantssektor ennast tunda võib?
Kriisi algus tabas kõige teravamalt turismisektorit, seejärel harusid, mille tegevust kitsendasid sotsiaalse distantseerumisega seotud piirangud. Eeskätt said pihta teenindus- ja kaubandussektor. Edaspidi peaks aga rohkem tähelepanu pöörama tööstusele ja ekspordisektorile üldiselt. Eesti majandus on väga avatud ja hinnanguliselt ligi kaks kolmandikku majanduslangusest on seotud välisnõudluse vähenemisega. Ekspordisektoris teenitud tulu mõjutab ka siseturule suunatud harude nõudlust ja kui eksport ei kasva, ei taastu ka teenindus- ja kaubandussektor endisele tasemele.
Ootamatuste tõttu oleme kevadel vähem rääkinud lähenevast pensionireformist. Kuidas see majanduse väljavaateid praegu mõjutab?
Teise samba vabatahtlikuks tegemine välja pakutud kujul teravdab eelarvedistsipliini halvenemisest tulenevaid riske pensionisüsteemi kestlikkusele. Rahvastiku vananemise ja sellest tulenev eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse probleem on endiselt alles. Koroonakriis võib olla seda pigem raskemaks teinud, kuivõrd kriis võib demotiveerida vanemate inimeste tööturul püsimist. Samal ajal on suurenenud eelarvedefitsiit ja riigivõlg. Riskid, mille vastu teine sammas peaks pikaajaliselt kaitset pakkuma, on seega muutunud vähemalt ajutiselt teravamaks.
Väärtpaberiturgude suur heitlikkus, muudab sambast väljumise riskantsemaks, kuna konkreetsest kauplemispäevast võib palju sõltuda. Samas on II samba vahendite majandusse paiskamise otsest majanduslikku mõju praegu keeruline hinnata, kuivõrd ebakindlus on muutnud ka tarbimisharjumusi ja inimeste käitumine ei pruugi olla lähiaastatel samasugune nagu aasta tagasi.
Mis on majanduse väljavaadete valguses soovitus Eesti finantssektori ettevõtetele ja organisatsioonidele. Kas on midagi, mida saame ühiselt teha, et edasi liikuda ja kriisi mõjusid leevendada?
Majanduskasvu taastumist toetab tugev finantssektor ning oluline on finantssektori asutuste kapitaliseeritus ja likviidsuspositsioon. Laenuandvad asutused peaksid aktiivselt tegelema võimalike probleemlaenudega, et oleksid finantsiliselt kui ka organisatoorselt valmis laenunõudluse taastumisel majanduse rahastamiseks laenu pakkuma.
