Eesti Pank avaldab neli korda aastas põhjaliku maksete ülevaate. Muu hulgas annab see tervikpildi sellest, milliseid makseviise Eesti elanikud ja ettevõtted kõige enam kasutavad, kui palju riigi sees või piiriüleselt makseid tehakse, millistes riikides ja kui sagedasti pangakaarti kasutatakse ning kui suur on välkmaksete osakaal.

Mõned olulisemad tähelepanekud värskest maksete ülevaatest:

• Eraisikud eelistavad üha enam teha makseid mobiiliäppides. Mobiilis ja internetipangas algatatud maksete suhe oli detsembris juba 56%/44% mobiili kasuks. Aasta varem algatasid eraisikud samas võrdluses 45% maksetest mobiilis.
• Eestis välja antud pangakaartidega maksti füüsilistes müügikohtades ja e-poodides IV kvartalis 8% võrra sagedamini kui aasta varem samal ajal. Kaarditehingute käive kasvas samas võrdluses 11%.Hinnanguliselt 55% kaardimaksetest tehakse esmavajalike kaupade ja teenuste hankimiseks (toit, esmatarbekaubad, kütus, ravimid, raviteenused).
• Kuigi Eesti elanike kaardimaksete käive kasvab, siis põhjus on pigem (kohalike) kaupade ja teenuste kõrgemates hindades. Välismaal tehtud ostude käive ei ole koroonaeelsele tasemele veel jõudnud.
• Eesti pankade poolt välja antud kaartidega tehti IV kvartalis müügikohtades kuus keskmiselt 29,7 miljonit kaardimakset, kaardi vastuvõtja poolelt raporteerisid Eesti pangad mahuks 25,4 miljonit tehingut ehk hinnanguliselt 15% tehingute puhul oli kaardimakse vastuvõtjaks piiriülene pank. 
• Sularaha kättesaamisel on pangaautomaatidele abiks kaupluste müügiterminalid, seda eriti maapiirkondades. Kui Harjumaal (sh Tallinnas) võetakse sularaha müügiterminalidest välja harva (vaid 0,6% kõikidest sularaha väljavõtmise tehingutest), siis osades maakondades (Jõgeva, Võru, Rapla) võetakse ca 5% sularahast välja just kauplustest ja teistest müügikohtadest.
• Väga väikeste sammudega, kuid siiski, on viimastel kvartalitel vähenenud nende kaardivaldajate osakaal, kes on viipemakse võimaluse oma kaardil välja lülitanud. Detsembri lõpus oli selliseid kaardivaldajaid 18%.
• Venemaale maksti Eesti pankade kaudu IV kvartalis keskmiselt 8 miljoni euro eest kuus, 2021 aastal samal perioodil 145 miljonit eurot. Laekumised Venemaalt on samuti vähenenud, kuid mitte nii silmatorkavalt: IV kvartalis laekus Venemaalt Eesti pankade klientidele keskmiselt 69 miljoni eurot kuus (aasta varem 161 miljonit eurot).
• E-ostude* arv ja käive oli IV kvartalis ajaloo kõrgeim. Eriti hoogsalt on kasvanud just Eesti e-poodidest tehtud ostud. Täpsustuseks, et e-ostudeks liigituvad selles ülevaates ka maksed, mida tehakse toidu tellimiseks või taksoga sõitmiseks (nt Wolt ja Bolt).

Foto: Shutterstock