Eesti majanduse päästeplaan: kärped, kasv ja julgus unistada suurelt

Eesti majandus vajab tasakaalu leidmiseks ja pikaajaliseks kasvuks julgeid otsuseid ja selget visiooni, tõdesid kolme panga juhtivanalüütikud FinanceEstonia korraldatud arutelul. Majanduskasvu eelduseks on sisuline maksudebatt, kulude läbipaistvus ning investeeringud teadusesse ja innovatsiooni. Kas majanduse päästerõngas peitub kaitsetööstuses või lisandväärtuse loomises, sõltub lähiaastate otsustest ja koostööst.

Eelarve tasakaal ja kärpevõimalused

LHV analüütiku Triinu Tapveri sõnul tuleks riigieelarve tasakaalu saavutamiseks julgemalt kärpida. “Kaks kolmandikku defitsiidist tuleks katta kulude kärpimise ja üks kolmandik maksutõusudega,” märkis ta. Seejuures rõhutas Tapver, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringuid ei tohiks kärpida, kuna need valdkonnad loovad pikaajalist majanduskasvu.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõi esile eelarve läbipaistvuse olulisuse. Tema sõnul ei saa teha kärpeotsuseid, kui pole selgust, kuhu raha täpselt kulub. “Pensionite ja teiste indekseeritud kulutuste ajutine külmutamine võiks olla lahendus, mis aitaks pidurdada riigi kulude kasvu,” lisas Eamets.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla juhtis tähelepanu sellele, et enamik eelarveprobleeme tuleneb puuduvast majanduskasvust. “Eelarve probleemid on seotud meie rikkusega. On teada, et tervishoiust on varsti miljard eurot puudu, samuti pikaajalisest hooldusest, haridusest ja teadusest. Kaitsevaldkonna vajadused ei lõpe 2028. aastaga. Need on pikaajalised küsimused, mida ei lahendata lühiajaliste maksudega,” tõdes Uusküla.

Majanduskasvu suunad ja võimalused

Analüütikute hinnangul on Eesti pikaajaliseks majanduskasvuks oluline keskenduda investeeringutele ja regulatsioonide lihtsustamisele. Raul Eamets märkis positiivse arenguna euribori langust. “See annab uue hingamise kinnisvarasektorile ja ergutab ka tarbimist,” ütles ta. Samuti tõi ta esile kaitsetööstuse potentsiaali: “Äkki ongi kaua otsitud Eesti Nokia kaitsetööstus. Seal on soodne pinnas arenguks – võiksime kasta lille, mis kiiresti kasvab.”

Lenno Uusküla lisas, et Eesti vajab majanduskasvu saavutamiseks välisinvesteeringuid ja kõrge tootlikkusega ettevõtteid. “Meil tuleb aktiivselt Eestisse kutsuda välisinvestoreid ja näidata suuremat ambitsiooni,” rõhutas ta. Uusküla sõnul oli Eesti pikalt allhankemaa. “Oskasime toota, aga ei osanud müüa. Siis tuli startup-sektor, kes oskas müüa, aga toodet ei olnud. Kui saaks tootmise ja müügioskuse kokku panna, võiks oodata taas kasvu,” lisas ta.

Triinu Tapver leidis, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on majanduskasvu aluseks. “Peame keskenduma lisandväärtuse suurendamisele ja intelligentsele tootmisele. Eesti majandusele on suurima mõjuga tootmissektor. Peame suunama ressursid sinna, et muuta tööstus ja inimesed targemaks, isegi kui tööealist elanikkonda jääb vähemaks,” sõnas Tapver. Tema sõnul on lisaks suurema lisandväärtusega tootmise soodustamisele oluline ka töötleva tööstuse ekspordi võimaluste suurendamine.

Maksudebatt ja süsteemi efektiivsus

Eksperdid rõhutasid FinanceEstonia korraldatud arutelul, et maksusüsteemi muutmiseks on vajalik kvaliteetsetele andmetele toetuv sisuline debatt. Uusküla märkis, et sisulist maksudebatti tuleks alustada kohe ning selle pidamiseks vajame andmepõhist lähenemist. “Analüüsid ja uuringud ei jõua ühiskonda, mistõttu jääb sisuline arutelu tihti pinnapealseks,” selgitas ta. Tapver lisas, et isegi kui uuringuid tehakse, ei arvestata nendega sageli otsuste tegemisel.

Analüütikud kinnitasid, et nii Läti kui ka Leedu on olnud ambitsioonikamad ja suutnud parandada maksukogumist ilma maksumäärade tõstmise vajaduseta. Ühine seisukoht oli, et enne maksumäärade tõstmist tuleb korrastada maksukäitumine. Eametsa sõnul on just nüüd õige aeg alustada sisulist maksudebatti, et järgmisteks valimisteks oleks vastav mandaat olemas. “Arutelu peab toimuma enne, mitte pärast valimisi,” rõhutas ta.

Pikaajaline visioon ja strateegia

Analüütikud rõhutasid, et Eesti vajab pikaajalist strateegiat ja julgeid otsuseid, et suurendada riigi atraktiivsust. “Peame ise minema välisinvestoritega kohtuma ja pakkuma tingimusi, mis meelitavad suurettevõtteid siia,” sõnas Lenno Uusküla. Ta tõi esile Leedu praktika, kus investoritele pakutakse tuge ja võimalusi, mitte bürokraatiat.

“Kindlasti ei ole põhjust end väikseks ja kaitsetuks rääkida. Oleme suured, tugevad ja aitame teisi. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et peame rääkima end Venemaa mõjutsoonist välja,” lisas ta.

Triinu Tapver rõhutas lisandväärtuse kasvu olulisust. “Lisandväärtuse kasvatamine peaks olema Eesti majanduse keskne eesmärk. Tootlikkuse tõstmine annab meile eelise, sest probleem on üle Euroopa – kui Eestis suudame lahenduse leida, muutume eeskujuks,” märkis ta.

Raul Eamets kutsus üles regulatsioone lihtsustama. “Me keerame igal pool vinti peale. Peaksime keskenduma miinimumnõuetele, mitte ülereguleerimisele,” ütles ta. Tema sõnul võiks esimeseks eesmärgiks olla tootlikkuse tõstmine 120%-ni Euroopa Liidu keskmisest. “Tasakaalus eelarve ei saa olla peamine eesmärk – ambitsioon peaks olema suurem,” lisas ta.