FinanceEstonia üritustesarja “Saame tuttavaks“ avakohtumisel toimunud arutelus hinnati Eesti majanduse väljavaateid, ettevõtluskeskkonna arenguid ning kapitaliturgude rolli majanduskasvu toetamisel. Arutelu juhtis Nasdaq Balti ja Tallinna börsi juht Kaarel Ots, osalesid Aivar Sõerd, Heido Vitsur, Mihkel Torim ja Valeria Kiisk.
Ühise joonena tõdeti, et Eesti majandus on hetkel pigem talutavas seisus ning mitmed näitajad (langevad intressid, aeglustuv inflatsioon, tasapisi paranev tarbijakindlus) lubavad alanud aastaks ettevaatlikku optimismi. Samas ei peetud seniseid prognoose iseenesestmõistetavaks, sest ebastabiilne geopoliitiline olukord ja kõikuv väliskeskkond jäävad oluliseks riskiteguriks ka edaspidi.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd märkis, et kui praegused prognoosid realiseeruvad, võib majandusel minna lühiajaliselt päris hästi, seda eriti valimiseelse aasta poliitilise stabiilsuse toel. LHV Panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul on majandus küll surve all, kuid mitte kriitilises seisus. Küsimus pole tema sõnul niivõrd selles, kas läheb veidi paremaks, vaid kas suudetakse luua eeldused pikaajaliseks kasvuks.
Arutelus rõhutati korduvalt, et Eesti majanduse suurim väljakutse ei ole ühe aasta kasv, vaid struktuurne muutus. Redgate Capitali partner ja FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht Valeria Kiisk tõi esile, et Eesti ei ole enam ammu odav tootmisplats ning senisest olulisemaks on muutunud kõrge lisandväärtusega teenuste eksport. Järgmine arenguhüpe eeldab aga ettevõtjatelt suuremat ambitsiooni ja julgust, mida viimastel aastatel on pigem nappinud. Riigi rollina nähti eelkõige sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, mis toetab pikaajalisi otsuseid ega lisa ebakindlust maksupoliitika või regulatiivsete muutustega.
LHV Groupi juht Mihkel Torim tõdes, et kuigi optimismi on viimastel aastatel korduvalt ennustatud, on tegelikkuses ettevõtjad pidanud kohanema pidevalt muutuva keskkonnaga. Positiivse märgina tõi ta alanud aastast siiski esile investeerimisaktiivsuse kasvu ja üha selgema fookuse tootlikkusele, automatiseerimisele ning uutele turgudele liikumisele. Väikese riigi eelisena nähti võimet kiiremini uusi tehnoloogiaid, sh tehisintellekti, kasutusele võtta ja tööprotsesse tõhusamaks muuta.
Pikaajalise konkurentsivõime kontekstis pöörati tähelepanu ka hariduse, innovatsiooni ja koostöö rollile. Heido Vitsur rõhutas, et ilma tugeva haridussüsteemi ja loovuse teadliku arendamiseta ei teki ka uusi ekspordivõimelisi teenuseid. Samuti pidurdab tehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu ettevõtetevahelise koostöö nappus, seda eriti väikese mastaabiga majanduses nagu Eesti seda on.
Euroopa laiemat positsiooni vaadeldes oldi pigem kriitilised. Arutelus leiti, et Euroopa Liit on jäänud maha nii kapitaliturgude arendamisel kui ka tehnoloogilises võidujooksus, samal ajal kui USA ja Hiina tegutsevad selgema strateegilise sihiga. Valeria Kiisk rõhutas, et küsimus on eeskätt ambitsioonis ja otsustusjulguses ning kui otsused jäävad venima, kaob ka konkurentsieelis.
Ka riigi rolli kapitaliturgude arendamisel käsitleti kriitiliselt, kuid konstruktiivselt. FinanceEstonia juhatuse esimees ja Tallinna börsi juht Kaarel Ots ning Valeria Kiisk tõid esile, et riik saab olla eeskujuks ning seda eeskätt läbi käitumise. Näiteks toodi riigiettevõtete börsile toomine ning investeerimisreeglite paindlikumaks kujundamine. Heido Vitsur lisas, et sageli oleks juba suur samm edasi see, kui riik takistusi õigel ajal eemaldaks ega looks neid juurde.
Arutelu lõpetuseks jõuti mõtteni, et lähitulevikku iseloomustavad eelkõige teod, pragmaatika ja tehnoloogia. Ühiskondlikud eesmärgid ja ideoloogiad ei tohiks varjutada majanduse toimimise aluseid ehk stabiilsust, ennustatavust ja võimet kohaneda. Just nendes valikutes peitub küsimus, kas Eesti suudab oma majanduslikku potentsiaali ka tegelikult realiseerida.
