FinanceEstonia ja Inbanki ühisel arutelul „Avatud pangandusturu võitjad ja kaotajad“ tõdeti, et avatud pangandus avab inimestele uute teenuste näol mitmeid uksi, ent teenuste arendamise kõrval tuleb teha tööd ka regulatsiooniga. Lisaks pakkusid kõik arutelus osalenud välja oma prognoosi, mis avatud panganduse tulemusel järgneva viie aasta jooksul muutuma hakkab.
„Pangad pakuvad Eestis head teenust, näiteks pangasisene kohene makse on meie jaoks tavapärane. Samas pole see kaugeltki nii kõikjal Euroopas. Klient tahab kiiret makset ja kindlust, et raha on kohal ning tehing tehtud. Avatud pangandus pakub ses osas uusi võimalusi ja lõppkasutajale veelgi paremat teenust,“ rääkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
„Lisaks võiks avatud pangandus pakkuda inimesele võimalust uude panka minnes oma pangakonto kaasa võtta, nii nagu praegu on eri teenusepakkujate vahel vabalt liigutatavad mobiilinumbrid. Veelgi enam ootaks avatud panganduselt tarbijana midagi sellist, et näiteks Hispaaniasse elama minnes saaks ka seal lihtsasti laenu võtta ilma, et peaks hakkama puhtalt lehelt tõestama laenu teenindamise võimekust,“ lisas Monese rahvusvahelise laienemise juht Lauri Haav.
„Fintechidele on avatud pangandus võimalus pakkuda uusi teenuseid. Kui praegu pole lõppklient rahul ei teenuse ega ka selle hinnastamisega, siis piiriülese teenuse puhul läheb tootmiskulu väiksemaks ning saab hinna odavamaks tuua,“ kinnitas Bankish’i juht Marek Piller.
Avatud pangandusega kaasnevad riskid
„Tarbijana soovime kättesaadavat teenust, aga GDPR’i valguses soovime tihti ka seda, et meist mingit jälge andmete näol maha ei jääks. Järelevaatajana jälgin ka riskipoolt,“ rääkis Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker. Sestap tuleks tema sõnul läbi mängida ka võimalikud riskistsenaariumid. „Näiteks olukorras, kus andmed lähevad jalutama või keegi murrab süsteemidesse sisse. Küsimus on selles, kuidas tagame, et teenuseosutaja pole pahalastele uks panga info juurde,“ lisas ta.
SEB Balti divisjoni strateegia- ja kliendikogemuse üksuse juhi Andra Altoa sõnul pole veel selge isegi see, kas kliendid hakkavad kolmandatele teenusepakkujatele oma andmeid üldse massiliselt andma. „Kindlasti ühe aastaga mingit suurt muutust ei teki. Praktika näitab seejuures, et kõik tahavad oma telefonis äppe pigem vähemaks saada ning info ülekülluse olukorras jõuame ka usalduse küsimuseni. Tarbijateadlikkus kasvab läbi suurte juhtumite, mis saavad rahvusvahelist tähelepanu, näiteks küsimus sellest, kuidas Facebook on andmeid väärkasutanud,“ rääkis ta.
Arutelul tõdeti, et klientide ootused rikastatud andmete põhjal uute teenuste loomise osas on olemas, samas pole pangana majanduslikult mõistlik ise kõike arendama hakata – tuleb teha valikuid lähtuvalt sellest, mis teenused on kliendile olulised. „Euroalal näen revolutsioonilist hetke välkmaksete näol, sest see annaks uue võimaluse kaupmeestele ja pankadele teenuse pakkumisel – tekiks kindlus, et raha laekub kohe. Juba täna liigub 41% Eesti pankadevahelisi tavaarveldusi välkmaksetena,“ lisas Mihkel Nõmmela.
Mida muudab avatud pangandus viie aastaga?
SEB Balti divisjoni strateegia- ja kliendikogemuse üksuse juht loodab, et automatiseerituse ja digilahenduste osakaal viie aastaga panganduses kasvab. „Usun, et tänaste nõustajate asemel tekib juurde digitaalseid nõuandjaid ja lahendusi, mis andmete põhjal inimestele personaalsemat nõu annavad,“ lisas ta.
Monese rahvusvahelise laienemise juhi sõnul ei saagi täna veel välja mõelda kõiki neid teenuseid, mida tegema hakatakse. „Fakt on see, et viie aastaga saame kindlasti uusi tooteid ja teenuseid, mida täna keegi isegi ette kujutada ei oska,“ lisas ta.
Bankish’i juhi sõnul on oluline teenuste loomise kõrval osaleda ka regulatsiooni loomise juures. „Oskust ja teadmisi meil on – peaksime aktiivsemalt Euroopas tutvustama ka seda, mis digitaliseerimise ja turvalisusega kaasas käib,“ lisas ta.
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja usub, et viie aasta pärast pakub kodupank kõiki võimalusi ühes äpis. „Näiteks mobiilis võiks olla mobiilne rahakott, et kaupmehed oskaks sellega ka suhestuda ning kliendikaardindus võiks praegusel kujul kaduda. Tahaks ka, et kõik see kasvaks välja Euroopa piiridest, sest täna on puudu globaalsest maksevõimalusest ja koostööst riikide vahel selliste lahenduste väljatöötamisel,“ lisas ta.
Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise ja makseteenuste järelevalve osakonna juht arvab, et viie aastaga lähevad äpid siiski vaid senisest ilusamaks. „Ülekanded on kiired ja odavad, aga muus osas suuri muutusi oodata pole,“ lisas ta.
