2019. aasta oli äriliselt kohalikele pankadele väga hea aasta, muu hulgas ka privaatpangandusele. FinanceEstonia privaatpanganduse töögrupi kogutud statistika viitab nii kliendibaasi kui ka ärimahtude korralikule kasvule. Kasvasid nii privaatpanganduse teenust kasutavate klientide arv kui ka nende varade maht.
Töögruppi juhtiva Artjom Vakulenko sõnul oli selleks mitmeid põhjusi. Esiteks määratlesid erinevalt eelmisest aastast üldjuhul pangad kindlaks oma riskiisu, mis puudutab kõrgema riskiga klientide teenindamist, sh ka mitte-residentidele osutavat teenust. Suurem osa kliendisuhete lõpetamisi jäi eelmisesse aastasse. Teiseks, finantsturgude tõus soodustas klientide varade väärtuse kasvu ja huvi erinevate investeerimisvõimaluste vastu. Kolmandaks, Eestis tegutsevate fintech ettevõtete ja startupide edu on loonud hea pinnase uue kapitali tekkeks. Neljandaks, Eesti majandus kasvas jätkuvalt kiires tempos.
„Möödunud aastal pöörasid privaatpanganduse töögrupi liikmed erilist tähelepanu teenuse kvaliteedile, eriti investeerimisteenuste osutamisel. Kõik liikmed on võtnud eesmärgiks oma töötajate teadmiste atesteerimise investeeringute valdkonnas. Ühtlasi tähendab see, et kõik kohalikud pangad jagavad oma privaatpanganduse klientidele kvalifitseeritud investeerimisnõu,“ ütles Vakulenko.
Kõigil pankadel on vastu võetud kindel raamistik uute privaatpanganduse töötajate koolitamiseks ja nende teadmiste atesteerimiseks. Viimane toimub selleks sertifitseeritud asutuste abiga või sisekoolituste vormis. „Kliendid võib-olla ei teagi, et töötajate investeerimisalased teadmised peavad tänapäeval olema kontrollitud ja atesteeritud ega oska veel seda küsida, kuid meil on hea meel tõdeda, et kõik pangad on kvalifitseeritud investeerimisteenuste osutamisse täie tõsidusega ning proaktiivselt suhtunud. Proovime järgmisel aastal võtta fookusesse ka klientide teadlikkuse tõstmise selles küsimuses,“ lisas Vakulenko.
Suurema arutelu teemaseks oli töögrupis privaatpanganduse teenuse kvaliteedi hindamine. „Seni oleme toetunud iga-aastasele ajakirja Euromoney globaalsele privaatpanganduse teenuse turu-uuringule. Eelmisel aastal ei saanud Eesti ja teised Balti riigid eraldi hinnangut korjatud info vähesuse tõttu siinse turu kohta, kuna regioon on väike ja vastuseid laekus vähe. Sellel aastal proovisime juhtida aktiivsemalt turuosaliste tähelepanu Euromoney uuringu küsimustele vastamisel. Lisaks oleme kaalutlenud ja arutanud ideed töötada välja alternatiivne Eesti privaatpanganduse indeks,“ selgitas töögrupi juht. Selline indeks annab ühelt poolt sisendi äri edendamiseks ja teiselt poolt lisakaalu kohalike pankade koostööle. Töögrupp läheb selle teemaga juba detailsemalt edasi uuel aastal.
