FinanceEstonia privaatpanganduse töögrupi juhi Artjom Vakulenko sõnul keskenduti 2018. aastal koostööle seoses pankade mitteresidentidest klientidega, selle teemaga seotud kitsaskohtadele ning tulevikule. 2019. aasta üheks peamiseks teemaks saab olema turuosaliste poolt osutatava finantsnõu kvaliteedi tagamine ja avalikkuse harimine finantsnõustamise kehtivate nõuete osas.

„Töögrupi kokkusaamistel jäi kõlama mure, et finantsvahendusega tegelevatel turuosalistel puudub üldine arusaam pankade poolt kehtestatud poliitikast mitteresidentide suunal, nendega pangasuhte loomise tingimustest ja nendega seotud Eestis registreeritud ettevõtetest. Kohati jäi mulje, et mitteresidentidest klientidega ei tegeleta ning nendega seotud juriidilistele kehadele kontosid ei avata,“ selgitas Vakulenko. Selle arutelu tulemusena sündis mõte korraldada ümarlaud suuremate Eestis tegutsevate pankade ja Finantsinspektsiooni esindajate vahel, mis aitaks seda teemat Eesti finantssektori tegijatele paremini selgitada. „Juuni keskel korraldatud ümarlaua eesmärk oli kaardistada ja aru saada kitsaskohtadest, mis on seotud mitteresidentidele kontode avamisega. Anti ülevaade põhjustest, miks pangad on määratlenud oma riskiisu Eesti ja Baltikumi keskseks ning kas tegemist on eraõigusliku või avaliku tõrkega. Arutelu tulemusena tekkis turuosalistel parem arusaam pankade poliitikast ja põhimõtetest mitte-residentide teenindamisel ning samuti regulaatori kehtestatud raamistikust ja ootustest pankade suhtes,“ lisas Vakulenko.

2019. aastal on eesmärk muuta privaatpanganduse töögrupi koostööd tihedamaks ning tuua lauale turuosaliste jaoks aktuaalsed teemad, mis vajavad Eesti finantssektori teenusepakkujate laiemat tähelepanu. „Üks sellistest teemadest võiks olla turuosaliste poolt osutava finantsnõu kvaliteedi tagamine ja avalikkuse teadmiste tõstmine finantsnõustamise kehtivate nõuete osas,“ kinnitas FinanceEstonia privaatpanganduse töögrupi juht Artjom Vakulenko.