FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber tõdeb pärast erakondade valimisprogrammidega tutvumist, et ühise joonena on kõigil üsna konkreetselt ja detailselt kirjas, kuhu tuleks rohkem toetusi jagada või mis makse langetada, aga katteallikate osas ollakse ühtlaselt umbmäärased.
“Riigirahandust lubatakse korrastada läbi majanduskasvu ja parema kulude juhtimise, aga ei midagi konkreetsemat,“ kommenteerib Alber programme lugedes. Samuti lubatakse mitmeid asju nagu tööandjapension, positiivne krediidiregister või suurem fookus rahatarkusele, mida oleks saanud edukalt ka viimastel aastatel ellu viia. “Enamik parteisid on viimase nelja aasta jooksul võimul olnud. Kui seni valitsuses olles ei ole neid asju tegelikult ära tehtud, siis kas saame olla optimistlikud, et pärast valimisi tehakse,“ küsib ta.
Iseenesest on tervitatav, et programmidesse on konkreetselt kirja saanud näiteks tööandjapension, raha- ja investeerimistarkuse viimine koolidesse, positiivse krediidiregistri loomine ning riigiettevõtete börsile viimine. “Sümpaatne oli lugeda ka mitme erakonna programmist lubadust kaasata ettevõtteid rohkem seaduste väljatöötamisse. Jääb loota, et seda tehakse ka sisuliselt. FinanceEstonia on aastate jooksul paljudele eelnõudele oma kommentaare jaganud, kuid nii mõnigi kord peame pingutama, et eelnõudele õigel ajal ligi saada või antakse arvamuste avaldamiseks vaid paar tööpäeva. See on formaalsus, mitte sisuline soov ettevõtjaid kuulata,“ lisab ta.
Rahandusliku julgeoleku seisukohast on Alberi sõnul kriitiliselt oluline kohaliku kapitalituru areng. “Sel teemal on erakondade mõtted programmides pigem hüplikud ning mitte kuigi süsteemsed. Hoolimata sellest, et alles mõned kuud tagasi sai Eesti valusa õppetunni valitsusvõlakirjade kulukast emissioonist, siis selle kapitalituru osa arendamisest ei räägi sisuliselt keegi midagi,“ kommenteerib ta.
Eriti loosunglike ja demagoogiliste hüüdlausete kategooriasse liigitab Finora Panga kaasasutaja ja FinanceEstonia juhatuse liige aga näiteks Keskerakonna lubaduse suunata hiigelkasumeid teenivad kommertspangad senisest rohkem panustama riigikassasse ja osalema ühiskondlikes programmides. “Paraku ei täpsustata, miks just pangad? Miks mitte hiigelkasumeid teenivaid muude sektorite ettevõtteid? Ja mis on üldse hiigelkasum? Samasse kategooriasse kuulub ka Isamaa programmist mõte pidada võimalikuks riigi võlakoormuse suurendamist eestluse elujõu tugevdamiseks. Mis see täpsemalt on ja kas on asju, mida ei saaks soovi korral selle klausli alla panna?“.
