Suvest saati ei ole kogumispensioni reformi pooldajate ja kriitikute aruteludes ühtimispunkti leitud. Kas riikliku sunnita inimesed säästaksid vanuripäevadeks või kulutataks kogutu hetkega?
Rahandusministeerium on avalikustanud eelnõu kogumispensioni seaduse muutmiseks, mistõttu küsimus igaühe vabaduse ja riigi kohustuse tasakaalust ei ole enam teoreetiline. Eelnõu üks eesmärk, muuta pensionieas kogutu kasutamine paindlikumaks, on samm õiges suunas. Siiski on eelnõus mõned karid.
Põhiküsimus on, kas põhiseadus ülistab vabadust ning lubab kogumispensioni muuta vabatahtlikuks ega kohusta riiki suunama igaüht seaduse jõuga säästmisele? Eitava vastuse korral võib riigipea vastuolu tõttu põhiseadusega jätta seaduse välja kuulutamata.
Kuna põhiseadus ei ole retseptiraamat, mis annaks alati kõigile lihtsaid vastuseid, siis tuleb kaalule panna isikute vabadusõigus ning teisalt riigi kohustus tagada igaühele abi vanaduse korral. Eelnõu seletuskirja 104 lehel sellist kaalumist ei ole toimunud ning sõna põhiseadus ei mainita.
Reformi eestkõnelejate tuumikväite kohaselt on eestimaalaste rahandusalased teadmised nii kõrged, et nad suudavad paremini oma raha paigutada, kui fondid. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millel selline optimism seisab. Eesti Panga analüüsist selgus, et üle kahe kolmandiku kogumispensioniga liitunutest ei ole iseseisvalt säästmise ja investeerimisega tegelenud. Teisisõnu elavad nad peost suhu.
Taasiseseisvumisest alates on inimeste vabadust rahaasjades nende endi finantsturvalisuse huvides järjekindlalt piiratud. Arvestades valijate hulka, kes ei suuda või ei soovi leida seost põhjuse ja tagajärje vahel, on see olnud ainuvõimalik. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks olnud vaja aastad tagasi jõuliselt ohjeldada kiirlaenuturgu ja piirata tarbijate vabadust laenu võtta. Kui vabadus teeks ainult rikkaks, siis ei oleks finantsteenuse reklaami piirangute loetelu reklaamiseaduses oluliselt pikem, kui narkootilise aine, relvade ja hasartmängu reklaami keeld kokku.
Aga oletagem, et seoses uue koalitsiooni võimuletulekuga on toimunud elanike finantsteadlikkuses niivõrd järsk hüpe, mis võimaldab igaühel pidada ennast Peeter Koppeliks.[1]
Kas see õigustaks kogumispensioni vabatahtlikuks muutmist?
Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus luua pensionisüsteem, mis võimaldab väärikalt vananeda. Riigikogu võib valida, kas pensionkorraldus üles ehitada ühe või kolmesambalisena. Seaduselooja otsusevabadus on aga piiratud riigi enda vahenditega ja sotsiaalsete põhiõiguste tuumaga, mille kohaselt abi peab olema küllaldane. Teise samba loomisest alates on valitsenud arusaam, et riiklik pensionikindlustus ja kohustuslik kogumispension koos tagavad vanaduseks piisava toe. Seetõttu on priitahtlik kogumispension lubatav vaid juhul, kui seetõttu pension ei lange. Eelnõu seletuskirjast selgub aga, et raha väljavõtmine võrdub automaatselt pensioni langusega. Eesti Panga hinnangul kaasneb maksete vähenemisega teise pensionisambasse tulevikus suurem surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse.
Vanaduspõlves inimlikku äraelamist võimaldava pensionisüsteemi lõhkumiseks tuleb muuta põhiseadust. Seda põhjusel, et riik peab tagama pensioni, mille asendusmäär on vähemalt nelikümmend protsenti eelnevast sissetulekust. Nii jahutas õiguskantsler Ülle Madise septembrikuises ülevaates Riigikogule pensionireformijate indu. Seega kehtiv põhiseadus selliselt kogumispensioni seadust muuta ei luba.
Nädalavahetusel toimunud Isamaa volikogul kõlas üleskutse anda inimestele vabadus ja kohustus oma vanaduspõlve kindlustamiseks. Teisisõnu möönab erakond, et vabaduse andmisega langeb igaühele kohustus oma vanaduspõlve kindlustamiseks. Põhiseadus sellist lähenemist ei toeta, sest abi vanaduse korral saab igaüks nõuda Eesti Vabariigilt, mitte kelleltki teiselt. Seda ka juhul, kui keegi on oma vabadust kasutanud vastutustundetult raha sirgeks lüües.
Eelnevaga aga eelnõu õiguslikud puuded ei piirdu.
Sõltuvalt teisest sambast lahkujate osakaalust võib pensionifondide tootlikkus väheneda kriitilise piirini, mille tulemusena ei suuda kohustuslik kogumispension tagada teise sambasse jääjatele koos riikliku pensionikindlustusega põhiseaduses ettenähtud õigusi. Selliselt jäetakse teisest sambast lahkujatega kaasnevad kahjud sambasse jääjatele, ilma seda hüvitamata.
Samuti võib eelnõu seaduseks saamine kahjustada neid, kes ei soovi sissemakstud vahendeid välja võtta või väljavõtmisega kiirustada. Kui seaduse jõustumisel algab nn pangajooks ning lühikese aja jooksul võetakse pensionifondidest raha välja, siis võivad viimastele jääda tühjad pihud.
Ettenähtud võimalus lisaks enda poolt kogutud 2%-le võtta välja riikliku pensioni arvelt tasutava sotsiaalmaksu osa 4%, kohtleb ebavõrdselt kogumispensioniga mitteliitunuid. On usutav, et paljud oleks kogumispensioniga liitunud, kui oleks olnud teada, et valik pole eluaegne ning raha on koos riigipoolse panusega võimalik mõne aja pärast välja võtta. Teisisõnu kavandab seadusandja ühele grupile riigi poolt kingitust, millest aga teised ilma jääksid. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kui teisest sambast lahkuja saab riigi poolt tehtud 4% sissemakse välja võtta, siis peab sama õigus olema ka kogumispensioniga mitteliitunul. Seda on mõistnud ka sotsiaalminister Tanel Kiik, kelle arvates teisest sambast võiks välja võtta kuni kolmandik kogutust ehk igaühe maksele vastava osa.
Lisakingituse saavad eelnõuga need, kes on kogunud vähem kui 10 000 eurot ja võivad kõik korraga välja võtta. Rohkem kogunud isikud korraga oma raha välja võtta ei saa ja peavad kandma lahkujatest tingitud kahjud.
Mida ette võtta? Õigusriigis tuleks eelnõu parandada. Rahandusministri sõnul on aga valitsusel reformi elluviimiseks valimistel saadud mandaat, mistõttu eelnõu ei muudeta ning eksperte ei kuulata.
Kui see on nii, siis tuleks küsida valijatelt mandaati, et nende pensionid tulevikus vähenevad ja maksud suurenevad ehk kas nad on valmis vabana vananedes vaesuma. Paraku saame seda teada alles Riigikogu valimistel.
Allar Jõks
Endine õiguskantsler, vandeadvokaat, kes analüüsis FinanceEstonia palvel kogumispensioni muutmise seaduseelnõu põhiseaduspärasust
[1] SEB privaatpanganduse strateeg
