Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, mis teevad pensionikogumisega jätkamise hõlpsamaks. Muutub see, et II sambast lahkumise järel saab uuesti liituda viie aasta pärast ning enne pensioniiga raha välja võttes kaob sund võtta välja kõik, mis on kogutud.
“Arvestatav osa enam kui 200 000-st pensioniraha varem kasutusse võtnud Eesti inimesest ei olnud teadlik, et edasisele kogumisele kaasnes kümneaastane piirang. Alternatiivse valikuni ehk ise kogumise ja sobivate instrumentide valikuni on jõudnud kahjuks väga vähesed,“ ütleb Swedbanki Investeerimisfondide juht ja FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Age Petter.
See kinnitab tema sõnul, et automaatne, regulaarne ja väikeste summadega kogumine on enda tuleviku kindlustamiseks parim lahendus ning raha kasutusse võtmisest viie aasta möödudes uuesti kogumisvõimaluse andmine on rohkem kui tervitatav. “See on hädavajalik, et tagada tulevikus rohkem iseendaga hakkama saavaid inimesi. Oluline on, et see võimalus tekiks kiiresti, sest tänavu sügisel täitub esimestel inimestel viis aastat hetkest, mil nad pensioniraha kasutusele võtsid,“ lisab Petter.
Neil inimestel, kes on II sambas sees, on õigus sambast vajadusel jätkuvalt lahkuda, kuid pikaajalise kogumise soodustamiseks kaotatakse reegel, et enne pensioniiga raha välja võttes tuleb välja võtta kõik, mis II sambasse kogutud on. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab igaüks ise otsustada, kas võtta välja kõik või vaid osa. Ülejäänud raha saab jätta II sambasse edasi kasvama.
“Osalise raha välja võtmine on süsteemi paindlikkuses samuti positiivne muudatus. Kui inimesel on eluline kriis, mille lahendamisel on pensioniraha kasutamisest abi, saab sel juhul lähtuda tänase “kõik või mitte midagi” põhimõtte asemel “nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik” põhimõttest,” selgitas FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht.
Petter kinnitab, et ise investeerimine kasvab, kuid palju aeglasemas mahus ja tempos, kui raha II sambast välja võtmine. See näitab tema sõnul, et automaatne, regulaarne ja väikeste summadega kogumine on sobilik variant, eriti arvestades maksuseelist. “Eluliste kriiside lahendamiseks on ka tänases süsteemis võimalus pensioniraha kasutamiseks, näiteks töövõime puudumisel,” ütleb ta.
Eesti veidi rohkem kui 20 aastat noor pensionisüsteem on Petteri sõnul üles ehitatud antud ajahetkel parimat teadaolevat kogemust kasutades ning aja jooksul tehtud parendused on toonud kasu sadadele tuhandetele kogujatele. “Muudetud on nii investeerimispiiranguid, tasuskeeme kui ka raha kasutamist. Alates 2019. aastast on lubatud 100% aktsiafondid ning sellest ajast on pensionifondid näidanud väga esinduslikku tootlust ka OECD riikide võrdluses. Meil veel tegemata, aga muidu maailmapraktika näitel teada järgmine oluline samm võiks olla tööandjapensioni integreerimine meie süsteemi,” lisas Petter.
Pensionisüsteemi plaanitud muudatusi sisaldav seaduseelnõu jõustub kava kohaselt 2027. aasta 1. juulil. Raha on võimalik osaliselt välja võtta alates 2028. aastast, kuna vajalikud IT-arendused võtavad aega.
