Aprillis toimus Bukarestis PensionsEurope’i korraldatud aastakonverents “The Way to Better Pensions”, mis tõi kokku pensionivaldkonna võtmeisikud ja eksperdid üle Euroopa. Konverents keskendus pensionisüsteemide parendamisele, teadlikkuse suurendamisele ja innovatiivsete lahenduste jagamisele, pakkudes väärtuslikke ideid ka Eesti pensionisektori arenguks.
Konverentsil esinesid kõrgetasemelised esindajad Euroopa Komisjonist, OECD-st, EIOPA-st ja mitmetest juhtivatest investeerimis- ja pensionifondidest. Esinejad rõhutasid, et pensionikogumise ja -kasutamise süsteem peab olema inimkeskne, läbipaistev ja lihtsalt mõistetav.
“Üheks oluliseks teemaks oli vajadus parandada kommunikatsiooni alates liitumisest pensionisüsteemiga. Toodi välja, et infot võimaliku pensionitulu kohta tuleb edastada selgelt ja arusaadavalt juba säästmise algusest peale. Näiteks Ühendkuningriik töötab välja raamistikke, mis aitavad inimestel teha teadlikke otsuseid pakkudes erinevaid võrdlusandmeid ning kalkulaatoreid,” kirjeldas sündmusel osalenud Swedbank Investeerimisfondid AS juhatuse esimees Age Petter.
Tema sõnul tõdeti konverentsil, et inimestel ei ole sageli head arusaama, kuidas ja kui palju nende tööea jooksul pensioniks raha koguneb — eriti kui on kasutusel erinevad kogumisskeemid või säästud paiknevad mitmes kohas. “Isegi kui kogusumma on teada, puudub sageli mõistmine, mida see pensionieas tähendab: kuidas säästusid kasutada, kui kauaks neist jätkub ja millist igakuist tulu võib oodata. Poliitikakujundajatele on siin selge ootus, milline on adekvaatne asendusmäär, ehk kui suur peaks olema pension proportsionaalselt võrreldes pensionile jäämise ajale eelneva palgaga, et sellest piisaks nii hädavajalike kulude katteks kui ka teatud heaolu kulutusteks. Eestis oleme tõdenud, et asendusmäär on üks Euroopa madalamaid. Selleks on tarvis jõulisemalt edasi liikuda tööandjapensioni juurutamisega.”
Palju räägiti ka erinevatest väljamaksete skeemidest. Arutleti selle üle, millised peaksid olema väljamaksevõimalused: kas riik peaks pakkuma vaikimisi valiku, mis on rahatarkuse ja maksuefektiivsuse seisukohalt parim? Kui palju peaks inimesel olema võimalust ise otsustada? “See on ka Eesti jaoks oluline mõttepunkt. Täna otsustavad enamik pensioniealisi II samba raha ühe korraga fondist välja võtta. Selline lahendus ei ole inimese vaates maksuoptimaalne ning ka abivahendid aru saamiseks, kuidas raha võimalikult efektiivselt pika aja peale jaotada, on kasinad. Nii pensioni II kui III samba varad on kasvutrendis ning pensionile jääjatel on järjest suuremad summad, mille kasutamise üle otsustada. Seega on kogunenud vara kasutamise nõustamine järjest suurema tähtsusega,” lisas Petter.
Ka Eesti pensionisüsteem seisab samade väljakutsete ees. Vananev rahvastik ja vähenev maksutulu on pikemas perspektiivis paratamatud. Küsimus on, kuidas tagada tulevastele pensionäridele väärikas äraelamine — nügides neid täna tegema teadlikke otsuseid ning kujundades pensionisüsteemi, mis neid otsuseid toetab. Erinevate vaatenurkade ja stsenaariumite läbimõtestamisega tegeleb ka FinanceEstonia kogumispensioni töögrupp.
PensionsEurope’i konverents tõestas Petteri sõnul taas, et pensionisektori edendamine on võimalik rahvusvahelise koostöö, kogemuste vahetamise ja innovatsiooni kaudu. Eesti finantssektoril on vaja teha mitmeid otsuseid, et praeguste ja tulevaste pensionäride elu paremaks muuta — nii inimeste teavitamise ja pensionitoodete läbipaistvamaks muutmise kui ka tehnoloogiliste võimaluste nutikama kasutamise osas.
