Uusi makse ega maksukohustust mõjutavaid reegleid ei saa kehtestada maksuameti juhendite ja ametkondlike dokumentidega, sest õigusriigis peavad need tulema üksnes seadusandjalt, rõhutas Eesti Advokatuur maksu- ja tolliametile saadetud seisukohas.
Maksuametil on töös juhend, millega võidakse asuda maksustama tehinguid ja toiminguid, mida seni pole maksustatud. See muudaks oluliselt ettevõtete omandamise praktikaid ja vastavat sektorit. “Maksuseadusi saab muuta vaid seadusandja, mitte aga täitevvõim enda juhenditega,” rõhutas advokatuuri maksuõiguse komisjoni esimees Villy Lopman.
FinanceEstonia liikmeks oleva advokaadibüroo RASK vandeadvokaat lisas, et kehtiv tulumaksuseadus vajab selgitavaid juhendeid, kuid nende eesmärk saab olla õiguskuuleka maksumaksja abistamine, mitte varjatult uute maksunormide loomine. “Mitte mingil juhul ei tohi juhendeid näha kavala võimalusena luua uusi maksunorme seadusandjat vältides. Uued õigusnormid peavad algama seadusandja tahte formuleerimisega, läbima tavapärase demokraatliku menetluse Riigikogus ja sisaldama mõjuanalüüse,” märkis Lopman.
Kavandatav juhend muudaks oluliselt ettevõtete laenuvõimendusega omandamise maksustamist (nn debt push-down). Kehtiv seadus selliseid tehinguid ei maksusta, maksu- ja tolliamet lähtub kavandatavas juhendis aga vastupidisest eeldusest, et sellised tehingud võib teatud juhtudel maksustada. Eriti probleemseks peab advokatuur tõsiasja, et kavandatav juhend ei välista sõnaselgelt uute reeglite kehtestamist tagasiulatuvalt. Juhend ei tohiks Lopmani kinnitusel ühelgi juhul segadust suurendada ja võimendada tagasiulatuva rakendamisega.
Seega praegusel kujul juhend pigem ei täida halduspraktika ühtlustamise ja õigusselguse ning -kindluse loomise eesmärki. Kõige paremini võiks seda eesmärki Lopmani sõnul täita positiivsete näidete toomine, kus on kirjeldatud tavapäraseid turuosaliste poolt tehtavaid tehinguid, mis ei ole kuritarvitused.
“Juhendi eesmärk maksustada erandlikes olukordades ainult kuritarvitused peaks olema selgemalt sõnastatud. Selleks oleks väga oluline tuua välja eelkõige positiivsed näited debt push-down tehingutest, mida ei loeta kuritarvituseks,” lisas ta. Selle eesmärgiks oleks anda õiguskindlus fondidele ja investoritele, kes kasutavad debt push-down lahendusi tavapärase omandamistehingu läbiviimise instrumendina ja kes ei sea maksueelise saamist tehingute tegemisel üheks põhieesmärgiks. Seega juhend võiks anda mõned selged üldreeglid, millal tehing ei ole kuritarvitus.
Maksuõiguse komisjoni seisukoht on leitav SIIN.
