Uus kapitaliturgude liidu tegevuskava. Mis on uut?
Euroopa Komisjon avaldas 24. septembril uue tegevuskava Euroopa Liidu kapitaliturgude liidu edendamise kohta järgnevatel aastatel.
Tegemist on järjekordse „uuendatud“ plaaniga, sest alates 2015. aastast, kui valmis kapitaliturgude liidu esimene plaan, on Euroopa Liidu turud endiselt fragmenteeritud ning suuri edusamme kapitali kättesaadavuses pole ette näidata. Endiselt on SME-del raskusi kapitali kaasamisega, tulenevalt kõrgetest tehingukuludest, regulatsioonide rohkusest, turgude väiksusest ja vähesest konkurentsist kapitali pakkumisel.
FinanceEstonia pöördus juba märtsis valitsuse poole seoses murega finantseerimistaristu nõrkusest Eestis. Tõime välja, et koroonakriisi ajal väljatöötatud majanduse kriisiabi meetmed ei jõua piisava kiirusega abivajajateni ja jätavad hulga ettevõtteid neist välja. Ennustasime, et kriisi haripunkt saab enne läbi, kui toetused ja krediidiliinid abivajajateni jõuavad. Kahjuks peame tõdema, et ka septembri lõpuks ei ole riik soovinud leida võimalusi kaasata krediidiandjaid väikeettevõtete rahastamise lahendustesse. Ometi on sarnased meetmed teistes riikides olnud edukad. FinanceEstonia hinnangul oleks valitsus pidanud piiranguid leevendama ja majandust kiiremini avama. Teiste riikide eeskujul oleks pidanud kaasama ettevõtluse toetamiseks alternatiivseid finantseerimise platvorme ja Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsevaid krediidiandjaid- ja vahendajaid, et riigi abimeetmed kiiremini väikese ja keskmise suurusega ettevõteteni jõuaksid.
Kas see oleks aidanud kapitaliturgude arendamisele kuidagi kaasa? Kahtlemata, sest enamus mitte-pankadest krediidiandjaid või vahendajaid kasutab rahastuse allikana kapitaliturge. Paraku valitsevad neile regulatiivsed ja turu väiksusest tingitud piirangud. Näiteks, ei tohi krediidiandjad noteerida oma võlakirju reguleeritud turul ehk börsil. Aga kellele või kelle kaitseks on seda piirangut vaja?
Uue kapitalituru liidu tegevuskava peamine prioriteet on tagada, et Euroopa taastuks majanduskriisist, mille on põhjustanud koroonaviirus. Lisaks on välja toodud kolm peamist eesmärki, mida soovitakse täita:
- SME-d. Majandusse suunatud ressursid peaksid tagama EL majanduse keskkonnasäästliku (nn „rohelise“), digitaalse ja tugeva arengu, mis muudaks rahastuse Euroopa ettevõtetele kättesaadavamaks;
- Eraisikud. Muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine EL-is turvalisemaks;
- Turud. Liita rahvuslikud kapitaliturud tõeliseks EL-i katvaks ühtseks kapitalituruks.
Mis on plaanis uut? Kindlasti hakkame tulevikus palju enam nägema „rohelist“ finantseerimist. Euroopa Liit on võtnud ambitsioonika plaani vähendada oluliselt CO2-heitmeid eri sektorites, et ennetada globaalseid kliimamuutusi. See tähendab, et erinevates investeerimisprojektides soovitakse näha pidevat ja selget liikumist keskkonnasõbralike, säästlike ja jätkusuutlike investeeringute poole. Tõenäoliselt saavad need projektid suurema tähelepanu investoritelt, mis tähendab suuremat rahapakkumist ja eeldatavalt ka soodsamat kapitali hinda nendele projektidele. Täna seda veel ettevõtjad ja eraisikud Eestis ei tunneta, aga tulevikus peaksid investeerimisprojektid aina enam lähtuma „rohelisest“ eesmärgist, et üldse raha saada või saada oluliselt parematel tingimustel, kui täna pakutakse.
Soovitakse nähe suuremat liikumist turupõhistele pensionisüsteemidele, mis täiendaksid valitsuste poolt traditsiooniliselt pakutavat „pay-as-you-go“ süsteeme. Mida arenenumad on kapitaliturud, seda lihtsam on eraisikute ligipääs finantstoodetele ning seda rohkem tekib nende vajadusi arvestavaid säästu- ja investeerimistooteid. Kahjuks praegune Eesti valitsus liigub vastupidises suunas – motiveerides II sammast lammutades inimesi tarbima ja mitte säästma või investeerima.
EL tunnistab, et SME-de ligipääs avalikele kapitaliturgudele, eriti omakapitalile on raskendatud. Probleemi nähakse paljudes administratiivsetes piirangutes, regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmises, suurtes ettevalmistuskuludes, mis paljusid SME-sid avalikelt turgudelt eemal hoiab. Uus plaan näeb ette regulatiivsete piirangute leevendamist ja regulatsioonide ühtlustamist erinevatel EL-i turgudel. Uute ideedena pakutakse välja EL ülese platvormi loomist, et pääseda ligi ühtlustatud ettevõtete infole. Lisaks sellele on välja toodud ideena IPO fondi loomine, mis aitaks lihtsamini turule tuua strateegilistes sektorites tegutsevaid kasvuettevõtteid!
Üks tegevuseesmärk puudutab pankasid. Nimelt soovitakse, et pangad suunaksid SME-d alternatiivsete rahastajate poole, juhul kui pangad ise ei soovi neile laenu anda. See tähendaks oluliselt pro-aktiivsemaid pankasid. Seeläbi tõuseks ka SME-de teadlikkus kapitaliturgude instrumentide osas ning väheneksid alternatiivide otsinguga seotud kulud.
Huvitav on näha, kuidas need EL-i kapitalituru liiduga seotud eesmärgid ja soovid pikas perspektiivis realiseeruvad. Ilma EL-i riikide soovide ja kokkulepeteta lükkuvad reaalsed sammud jätkuvalt edasi. Eesti võiks olla suunanäitajaks kapitalituru võimaluste avardamisel ettevõtjatele ja eraisikutele. FinanceEstonia jätkab sektori „hääletoruna“ nende teemade tõstatamist valitsuse ja regulaatoritega.
Aare Tammemäe
Kapitaliturgude töörühma juht
Lisamaterjalid ja -info:
Kapitaliturgude liidu eestikeelne pressiteade ja taustamaterjalid
Digirahanduse paketi eestikeelne pressiteade ja taustamaterjalid
