FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul on liikmete eesmärk jätkuvalt avaliku- ja erasektori dialoogis kapitaliturgude ökosüsteemi arendamine. Riigi poolt soovitakse saada senisest strateegilisemat vaadet kapitalituru terviklikuks arendamiseks, seda eriti pärast teise pensionisamba reformi.
Millega töögrupp 2022. aastal tegeles?
Juba 2016. aastast on lahendamata võimaluse loomine mittepankadest krediidiandjate võlakirjade noteerimiseks reguleeritud või mitte-reguleeritud platvormidel. 2021. aasta teises pooles pöördus Finantsinspektsioon selles küsimuses seisukoha saamiseks ka Rahandusministeeriumi poole. Viimati esitas FinanceEstonia sel teemal ministeeriumile seisukohad tänavu augustis, ent siiani pole järgnenud vastust ega sisulist dialoogi.
KredExi ja EASi ühendamisel tekkinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) peaks FinanceEstonia arvates võtma tugevama positsiooni kapitaliturgude toetamisel. Näiteks soovivad turuosalised näha Kredexi poolt turutingimustel võlakirjadesse investeeriva fondi loomist, KredExi garantiiskeemide laiendamist ettevõtete võlakirjadele ning krediidiandjate poolt väljaantud väikeettevõtete laenudele. EISi uute juhtidega on toimunud aasta jooksul kaks sisukat kohtumist, kus on esitatud rida konkreetseid ettepanekuid ning toodud näiteid Lätist ja Leedust vastavate meetmete osas. Selget arusaama, milliste meetmetega tööle hakatakse, paraku veel ei ole.
Jätkuvalt pole suurt edu saavutatud ka rahapesutõkestamise ja klienditundmise põhimõtete halduskoormuse vähendamisega. Ettevõtjate üheks märkimisväärseks probleemiks kapitali kaasamisel on regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise suur administratiivne koormus ning suured kapitali kaasamisega seotud ettevalmistuskulud. Eesmärk on leida lahendus halduskoormuse vähendamiseks, mis tähendaks nii seadusloome muudatusi kui ka erasektori lahendusi ettevõtjatele.
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim õnnestumine?
Suurimaks töövõiduks on koos kogumispensionide töörühmaga pensionisüsteemi vabatahtlike sissemakseid lubav seadus, mis lõpuks vastu võeti. Teise sambasse suuremaid vabatahtlikke sissemakseid võimaldav eelnõu läbis detsembris Riigikogu hääletuse. Seaduse vastuvõtmine on hea selle poolest, et pensionisüsteemi tervikuna on vaja olulises mahus lisaraha. See aitab nii vaesemat elanikkonna kihti ning loob samaaegselt ka võimalused pensionifondide suuremaks investeerimishuviks kohaliku kapitalituru kaudu.
Mis ja miks on töögrupi vaates 2022. aasta suurim pettumus?
Jätkuvalt pole saanud lahendust mittepankadest krediidiandjate võimalus võlakirjade noteerimiseks reguleeritud või mitte-reguleeritud platvormidel, mis seisab hetkel Rahandusministeeriumi seisukohavõtu taga. Lisaks ootame EISi kapitalituru toetamise meetmeid. Lisaks pole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teinud ettepanekut väike- ja keskmise suurusega ettevõtete avalike pakkumistega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Läbimurdvat edasiminekut pole ka rahapesutõkestamise ja klienditundmise põhimõtete halduskoormuse vähendamisel. Loodame, et uute meeskonnaliikmete lisandumisel vastavasse töörühma hakkavad asjad kiiremini liikuma.
Mis teemad saavad uuel aastal olema kindlasti töögrupi fookuses?
Töörühma eesmärk on jätkuvalt kapitaliturgude ökosüsteemi arendamine koostöös avaliku- ja erasektoriga. Konkreetsed teemad, millega soovime tegeleda on:
- riigipoolne aktiivsem finantsinstrumentide pakkumine (näiteks riigiettevõtete võlakirjade avalikud pakkumised ja noteerimised);
- noteerimisega seotud otsekulude osaline hüvitamine väikeettevõtetele;
- lisaks seaduse vastuvõtmine, mis lubab töötajatele vabatahtlikke juurdemakseid pensionisüsteemi, soovime näha ka tööandja pensioni lahendusi;
- soovime jätkuvalt lahendada krediidiandjate võlakirjade noteerimise probleemi reguleeritud või mitte-reguleeritud platvormidel;
- rahapesutõkestamise ja klienditundmise põhimõtete halduskoormuse vähendamisega seotud tegevused.
2023. aasta on valimiste aasta – mis on üks asi, mida riik peaks kapitaliturge silmas pidades kindlasti ära tegema või muutma?
Tööandja pensioni võimaldamine, millel on kindlasti kõige laiem mõju – nii töötajatele kui ka tööandjatele. Lisaks ka riigiettevõtete võlakirjade avalikud pakkumised läbi kohaliku kapitalituru, et tekitada rohkem kvaliteetseid investeerimisvõimalusi kohalikule jaeinvestorile ning soodustada läbi selle pikaajalist investeerimist.
