FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul jääb 2018. aastast meelde rõõmusõnum sellest, et Tallinna Sadama aktsiad jõudsid lõpuks börsile. Uuel aastal jätkub töö selle nimel, et riiklikult hoitaks sama kurssi ehk börsile lisanduks uusi emitente riigisektorist ning jätkatakse kapitaliturgude ökosüsteemi arendamisega.
Kohaliku kapitalituru sujuv toimimine on riigi seisukohalt väga oluline. Sellel on Tammemäe sõnul otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega ning rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut, parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb ka riigi maksutulu. Eesti riik on viimastel aastatel seda aina enam teadustanud ning 2018. aasta on toonud selles vallas mitmeid positiivseid arenguid. „Kasvanud on era- ja riskikapitali pakkumine turul, korporatiivvõlakirjade mahud on samuti kasvanud, pensionifondid on teinud olulises mahus investeeringuid Eestisse ning toimunud on esimene riigiettevõtte suuremahuline IPO pärast Eesti Telekomi aktsiate noteerimist 2000ndate aastate alguses,“ ütles Tammemäe.
Kuna 2019. aasta on uue riigikogu koosseisu valimise aasta, siis on FinanceEstonia kohtunud pea kõikide poliitiliste jõudude esindjatega ning esitanud neile konkreetsed soovitused kapitaliturgude ökosüsteemi parandmiseks. „Hea meel on tõdeda, et paljud võimul olevate parteide esindajad on aru saanud vajadusest tegeleda tõsisemalt kapitaliturgude olukorra parandamisega. Heaks näiteks on EBRDga koostöös käivitatud kapitaliturgude diagnostika projekt 2018. aasta suvel. Kapitaliturgude diagnostika on esimene samm Eesti kapitalituru ökosüsteemi arendamisel, mis kaardistab kapitalituru olukorra ja kitsaskohad ning kus pakutakse välja lühi- ja pikaajalised soovitused,“ lisas ta. 2019. aastal ootab ees kapitaliturgude diagnostikal põhineva kapitaliturgude strateegia väljatöötamine ja elluviimine.
2018. aastast jääb Tammemäe sõnul finantsturgude arengut silmas pidades kõige enam siiski meelde Tallinna Sadama aktsiate noteerimine Tallinna börsil. „Paljud kohalikud investorid, nii pensionifondid kui ka eraisikud, said osa 147 miljonilisest aksiate pakkumisest. FinanceEstonia on alates 2012. aastast soovitanud riigil kapitaliturgude taaskäivitamiseks viia börsile Eesti suurimad riigiettevõtted. Nüüd siis lõpuks on esimene riigiettevõte edukalt aktsiaturgudel,“ kinnitas töögrupi juht.
Viimastel aastatel on riigi kaasabil mitmekesistunud rahastusvõimalused läbi mitmete fondide, äriinglite ja ka ühisrahastuse lisandumise. Näiteks Baltikumi juhtivaid erakapitali fondijuhte BaltCap on turule toonud mitmeid uusi fonde – infrastruktuuri fondi, kasvufondi väiksematele ettevõtetele ja koostöös Jaapani partneriga täiesti uue riskikapitalifondi, mis investeerib peamiselt varase faasi tehnoloogia ettevõtetesse. Turule on lisandunud mitmed uued fondijuhtimisfirmad.
„Kasvanud on korporatiivvõlakirjade kaudu finantseerimise kaasamine ettevõtetesse. Käesoleval aastal on korporatiivvõlakirjadest Balti võlakirjade nimekirja lisandunud kümme uut võlakirja, kõik erinevatelt emitentidelt ning enamus neist Eestist. Lisaks teeb rõõmu, et samal ajal on alternatiivturule First North sisenenud viis uut võlakirja. Noteeritud korporatiivvõlakirjade emissioonide mahud kogu Baltikumis on käesoleval aastal olnud vahemikus ca kahest miljonist 300 miljoni euroni, kokku väärtuses üle 700 miljoni euro. See viimane arv lööb isegi samal ajal noteeritud Läti ja Leedu valitsusvõlakirjade mahtu (370 miljonit),“ näitlikustas Tammemäe.
Väga olulised osalejad kapitaliturgudel on pikaajalise vaatega Eestis tegutsevad pensionifondid, kelle juhtimise all on vara mahuga ligi neli miljardit eurot. Pensionifondid on hakanud tasapisi aina rohkem investeerima kohalikku majandusse. Kui 2016. aastal oli teise samba varadest Eestisse investeeritud 4-5%, siis 2017. aasta lõpuks oli vastav näitaja juba 10-11%. „Isamaa erakonna poolt välja käidud idee teha pensionikogumine inimestele vabatahtlikuks on ainuke tõrvatilk meepotis, mis pensionisüsteemi reformimise kontekstis 2018. aastat meenutama jääb,“ ütles FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juht.
2018. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu pensionifondide seaduse muudatused, mis vähendavad pensionifondide tasusid, kuid samas annavad võimaluse küsida täiendavat edukustasu juhul, kui ületatakse Eesti majanduse arenguga seotud indeksit (sotsiaalmaksu laekumine). Lisaks vähendati veelgi fondide investeerimispiiranguid, mis võimaldab Eestis tegutsevatel pensionifondidel soovi korral võtta suuremaid riske, teenida sellele vastavat potentsiaalselt suuremat tootlust ja investeerida enam Eestisse.
„Kokkuvõttes oli kapitaliturgude arengut silmas pidades väga hea aasta. 2019. aastast ootame Eesti riigilt sama kursi jätkumist – uusi võlakirja ja aktsiate emitente riigisektorist ning vajadust jätkata kapitaliturgude ökosüsteemi arendamisega. Eesti ettevõtjatelt ootame suuremat ambitsiooni ja panustamist, et kohaliku kapitalituru rahastamise abil rohkem tuult tiibadesse saada.“
