FinanceEstonia kapitaliturgude töörühma juhi Aare Tammemäe sõnul on seatud endale ambitsioonikas siht – järgmise viie aasta jooksul tuleb kapitalituru mahtu kasvatada vähemalt 50 protsendini laenuturu mahust. See tähendaks lisarahastust ettevõtetele ja rohkem investeerimisvõimalusi kodumajapidamistele.
Eesti kapitaliturud kuuluvad endiselt Euroopa Liidu väiksemate sekka. Täna on Eestis tegutsevate pankade kodumajapidamiste ja ettevõtete laenude kogumaht ca 20 miljardit eurot. Kohaliku kapitalituru suurus ehk Tallinna börsil noteeritud väärtpaberite turuväärtus, koos kohalike noteerimata võlakirjade ja erakapitali fondide otseinvesteeringute mahuga kokku on samal ajal ca 7 miljardit eurot.
„Näeme, et riigil puudub selge strateegiline vaade kapitalituru arendamiseks, seda eriti pärast pensionireformi. Õnneks on selles suunas esimesi samme astuma hakatud ning riik soovib alustada ka fintech strateegia ettevalmistusega, mille üheks osaks saab ka turgude ökosüsteemi olukord ja arengusuunad. Ühtlasi sooviksime näha turul rohkem sotsiaalseid vastutustundlikke printsiipe jälgivaid ettevõtteid, sest nende järele on investoritel suurem nõudlus,“ selgitas Tammemäe.
Ettevõtjate üheks probleemiks kapitali kaasamisel on regulatsioonidest tulenevate nõuete täitmise suur administratiivne koormus ning suured kapitali kaasamisega seotud ettevalmistuskulud. Eesmärk on leida lahendus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud halduskoormuse vähendamiseks.
Lisaks on Tammemäe sõnul turul vähe pikaajalisi nurgakivi investoreid nagu pensionifondid ning endiselt vähe jaeinvestoritele sobilikke finantsinstrumente. „Näeme võimalust lansseerida näiteks Kredexi vahendusel fond, mis investeeriks turutingimustel Eestis tegutsevate ettevõtete võlakirjadesse või teistesse laenutoodetesse. See tekitaks turule juurde pikaajalise nurgakivi investori,“ tõi Tammemäe näite. Lisaks tuleks tema sõnul luua inimestele ja ettevõtetele täiendavaid võimalusi pensioni teise sambasse investeerimisel, tänu millele kasvaks pensionifondide varade maht ja sellega suurendada nõudlust kohalike instrumentide järele.
Kapitaliturgude töögrupp tunneb rõõmu 2021. aasta lõpus tehtud muudatuse üle, mille kohaselt tuleb edaspidi väärtpaberite avaliku pakkumise korral avalikustada prospekt vaid juhul kui pakkumise koguväärtus on suurem kui viis miljonit eurot. Varem on prospektimäär olnud Eestis 2,5 miljonit eurot. Lävendit tõsteti koguni kaks korda. See tähendab ühtlasi, et väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel on edaspidi soodsamalt ja kiiremini võimalik jõuda avalikule turule.
Lõppeval aastal paranes oluliselt ka finantsinstrumentide pakkumine Tallinna börsil, samuti Funderbeami ja teistel platvormidel. Eesti kapitaliturud ületasid Tammemäe hinnangul igasugused ootused IPO´de ja võlakirjade avalike pakkumistega. Eelmise aastaga võrreldes kahekordistus börsi põhinimekirja aktsiate tehingute arv. Alternatiivturul First North sai näha koguni kümme korda rohkem tehinguid. Kokku tehti Tallinna börsi põhinimekirjas ja First Northil üheksa IPO’t. Riik suurendas instrumentide pakkumist näiteks Enefit Greeni aktsiatega, mille käigus saavutati uus investorite arvu rekord, kui aktsiaid märkis koguni 60 000 jaeinvestorit.
Koos FinanceEstonia fintech töörühmaga alustati projekti, mille eesmärk on rahapesu tõkestamise parendamine läbi kohustatud isikute andmevahetuse reeglite lihtsustamise.
Tammemäe sõnul jagub siiski ka teemasid, kus soovitud tulemusteni veel jõutud pole. „Näiteks ei saavutatud pensionisüsteemi lisavahendite kaasamiseks suuremat vabadust. Aasta lõpus toimunud kohtumiselt rahandusministriga jäi siiski kõlama lubadus, et nii töötajate kui ka tööandjate panustamist teise pensionisambasse soovitakse tulevikus soodustada,“ kinnitas kapitaliturgude töögrupi juht. Samuti pole seni veel õnnestunud Finantsinspektsiooni vastuseisu tõttu krediidiandjate ja -vahendajate võlakirjade noteerimise lubamine kohalikul börsil.
