2019. aasta tõi kapitaliturgudele nii positiivseid kui ka negatiivseid hetki. Positiivne oli see, et avalike väärtpaberite pakkumise ehk IPO ja võlakirjade turg on saanud sisse uue hingamise, Tallinna börsilt kaasati kokku 175 miljoni euro ulatuses kapitali. Negatiivseks sündmuseks on aga valitsuse soov minna edasi pensionisüsteemi lammutamisega ning suurpankade vahelise konkurentsi vähenemine.
FinanceEstonia kapitaliturgude töögrupi juhi Aare Tammemäe sõnul andsid oma suure panuse kapitalituru toimimisse lõppevat aastat silmas pidades mitmed avalikud pakkumised, nagu Magnetic MRO võlakirjad, Baltic Horizon fondiosakud ja võlakirjad, LHV aktsiad, Coopi aktsiad ja Inbanki allutatud võlakirjad. „Börsidebüüdi tegid Magnetic MRO, Coop Pank ja Inbank. Märkimisväärne on olnud kohalike jaeinvestorite suur huvi nii võlakirjade kui ka aktsiate vastu. Kui nii edasi läheb, siis näeme ka 2020. aastal aktiivset börsiaastat. Ühtlasi loodame näha riigiettevõtete suuremat huvi kapitali kaasamisel avalike pakkumiste kaudu,“ ütles Tammemäe.
Kahjuks oli aastas ka negatiivset, nimelt said kapitaliturud tagasilöögi pensionisüsteemi reformimise kontekstis. „Kapitaliturgude väga olulised osalejad on pikaajalise vaatega pensionifondid, mille juhtimise all on Eestis vara mahuga ligi neli miljardit eurot. Seni läbiviidud seadusemuudatuste tulemusel, kus ka FinanceEstonia mängis olulist rolli, olid pensionifondid hakanud järjest rohkem investeerima kohalikku majandusse, paraku tõmbab valitsuse poolt kavandatav pensionireform sellele arengule jõuliselt pidurit,“ tõdes Tammemäe.
FinanceEstonia on seisukohal, et säästmine ja investeerimine on inimeste tulevikku silmas pidades väga olulised ning korduvalt on sektori eestkõnelejana esitatud vastavasisulisi ettepanekuid ka kavandatavatele pensionireformi muudatustele. „Ootame Eesti riigilt vastutustundlikku ja tulevikku vaatavat kurssi – kapitaliturgude ökosüsteemi arendamist, luues selle kaudu paremad võimalused ettevõtetele kapitali kaasamiseks, vastutustundliku finantseerimise ja ettevõtluse toetamist ning uusi võlakirja ja aktsiate emitente riigisektorist,“ kinnitas Tammemäe.
Osade suurpankade turult lahkumise ja ühinemiste tõttu on konkurents panganduses vähenenud ning see on mõjutanud kapitali kättesaadavust ja tingimusi just eriti keskmise suurusega ja väiksematele ettevõtetele. Kuna Eesti on SME turg, siis on eriti oluline kapitaliturgude pikaajalise strateegia väljatöötamine. „Eeldus selleks on loodud EBRDga koostöös 2018. aastal valminud kapitaliturgude diagnostika projekti näol. Peame oluliseks valitsuse poolset strateegiadokumendi koostamist ja selle elluviimist teostatud diagnostika alusel, millest riik saaks juhinduda Eesti kapitalituru ökosüsteemi arendamisel. Just sellega tuleks uuel aastal aktiivselt ka tegeleda,“ lisas kapitaliturgude töögrupi juht.
Kohaliku kapitalituru sujuv toimimine on riigi seisukohalt väga oluline. Sellel on Tammemäe sõnul otsene seos majanduskasvu ja töökohtade loomisega ning rahastamisallikate avardamine toetab ettevõtluse arengut, parandab elanike sissetulekuid ja seeläbi suureneb ka riigi maksutulu.
