Kapitaliturgude juht Aare Tammemäe sõnul oli kapitaliturgude töörühma liikmete, FinanceEstonia ja teiste Eesti rahandushuviliste jaoks oli 2020 kahtlemata meeldejääv. Ja seda mitte ainult positiivses võtmes.
Esiteks, toimus pikaajalise mõjuga kogumisensioni reformi seadustamine ning teiseks mõjutas COVID-19 pandeemia paljusid Eesti ettevõtteid olulisel määral. Kolmandaks, Euroopa Komisjon avaldas uue kapitaliturgude liidu tegevuskava, millel on samuti pikaajaline mõju Euroopa, sh Eesti kapitaliturgudele.
Täpsemalt 2020 aastast kronoloogilises järjekorras
Jaanuaris korraldas riigikogu rahanduskomisjon pensioniteemalise arutelu, kus oma seisukohad seaduse muudatuste osas esitas ka FinanceEstonia. Ettepanekuid sai kahjuks esitada vaid seadustehniliste muudatuste osas. Kapitaliturgude töörühm koostöös kogumispensioni töörühmaga osales aktiivselt selles protsessis, et saavutada parim võimalik tulemus antud olukorras.
Märtsis kiitis Eesti Vabariigi valitsus heaks meetmete paketi koroonaviirusega kaasneva majandusliku mõju leevendamiseks. Ühe meetme osas paistis Eesti teiste riikide hulgas erandina välja – selleks oli paketis välja toodud kogumispensioni maksete ajutine peatamine perioodil juuli 2020-august 2021. Kapitaliturgude töörühm osales ettepanekute tegemisel rahanduskomisjonile rõhutades, et nii olemasoleva Covidi kriisi lahendamiseks kui ka Eesti pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks, on oluline pensionifondide kaasamine majanduse täiendavasse rahastamisse.
Aprillis pöördus FinanceEstonia valitsuse poole seoses murega finantseerimistaristu nõrkusest Eestis. Tõime välja, et koroonakriisi ajal väljatöötatud majanduse kriisiabi meetmed ei jõua piisava kiirusega abivajajateni ja jätavad hulga ettevõtteid neist välja. Ennustasime, et kriisi haripunkt saab enne läbi, kui toetused ja krediidiliinid abivajajateni jõuavad. FinanceEstonia hinnangul oleks valitsus pidanud piiranguid leevendama ja majandust kiiremini avama. Teiste riikide eeskujul oleks pidanud kaasama ettevõtluse toetamiseks alternatiivseid finantseerimise platvorme ja Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsevaid krediidiandjaid- ja vahendajaid, et riigi abimeetmed kiiremini väikeste ja keskmiste ettevõteteni jõuaksid. Septembris avaldas Euroopa Komisjon uue tegevuskava Euroopa Liidu kapitaliturgude liidu edendamise kohta järgnevatel aastatel. Tegemist oli järjekordse „uuendatud“ plaaniga, sest alates 2015 aastast, kui valmis kapitaliturgude liidu esimene plaan, on Euroopa liidu turud endiselt fragmenteeritud ning suuri edusamme kapitali kättesaadavuses pole ette näidata. Tulenevalt kõrgetest tehingukuludest, regulatsioonide rohkusest, turgude väiksusest ja vähesest konkurentsist kapitali pakkumisel on väikestel ja keskmistel ettevõtetel endiselt raskusi kapitali kaasamisega. Uue tegevuskava peamine prioriteet oli tagada, et Euroopa taastuks Covidi põhjustatud majanduskriisist ning et see täidaks kolm peamist eesmärki:
- EL majanduse keskkonnasäästliku ja digitaalse arengu saavutamine, mis muudaks rahastuse Euroopa ettevõtetele kättesaadavamaks;
- Muuta eraisikute säästmine ja pikaajaline investeerimine EL’is turvalisemaks;
- Liita rahvuslikud kapitaliturud EL’i katvaks ühtseks kapitalituruks.
Oktoobris andis Riigikohus „rohelise tule“ pensionireformi jõustamiseks. Riigikohtu otsuse põhjendustest võis lugeda, et kogumispensioni reform riivab küll ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust, kuid mitte liiga intensiivselt. Riigikohus oli oma otsuse teinud ja President kuulutas kogumispensioni seaduse muudatused välja.
Peale kogumispensioni jõustumist soovitasime valitsusel astuda jõulisemaid samme finantsturgude ökosüsteemi parandamise nimel. FinanceEstonia tegevus on suunatud parema säästmis- ja investeerimiskultuuri tekkele Eestis. Riik võiks kaasa aidata investeerimisvõimaluste pakkumisele, et tekiks rohkem võimalusi pensionisüsteemi avatumaks tegemisel ning säästude paigutamisel läbi II samba, pakkudes ka suuremat vabadust pensionisüsteemi lisavahendite kaasamiseks (tööandja pension).
Novembris ja detsembris toimusid kohtumised Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi tippametnikega, et selgitada FinanceEstonia seisukohti oluliste kapitaliturgude teemade osas, sealhulgas AML/KYC teemad, pensionisüsteemi avatumaks tegemine, prospektimääruse muutmine jne. Lisaks toimus kohtumine KredExi esindajatega, et selgitada võimalusi täiendavateks meetmeteks kapitaliturgude arendamisel (otseinvesteeringud ettevõtete võlakirjadesse, garantiiskeemide laiendamine võlakirjadele jne).
Täname kõiki liikmeid teemadesse panustamise ja aktiivse kaasaelamise eest. Oleme detsembri lõpus kõikidele töörühma liikmetele saatnud välja küsimustiku ning loodame aktiivsele osalemisele, et saaksime rohkem panustada liikmete jaoks olulisemate teemade kajastamisele ning paremini esindada FinanceEstonia liikmete huve.
