Oktoobris oli pensionikogujatel võimalik ajutiselt (detsembrist kuni augustini) peatada omapoolsed sissemaksed (2% brutopalgast) II sambasse. AS Pensionikeskuse andmetel peatas sissemaksed 9575 inimest, mis on vähem kui 1,4% pensioni II sambaga liitunutest.
„Eesti pensionisüsteemiga seonduva ja selle tuleviku üle on viimase kuu jooksul palju arutatud. Erinevad osapooled on esitanud arvamusi, mis on kohati teineteisele vasturääkivad ning suure tõenäosusega tekitanud paljudes inimestes omajagu segadust. Selle taustal on hea meel tõdeda, et ülekaalukalt valdav osa (üle 98%) II sambaga liitunud inimestest otsustas oktoobris oma pensionivara kasvatamist jätkata,“ ütles FinanceEstonia kogumispensioni töögrupijuht Kristjan Tamla.
Alates II samba loomisest 2002. aastal, ulatub Eesti pensionifondide tootlus 90 protsendini. Tarbijahinnad on Eestis samal ajavahemikul kasvanud 67%. Rahandusministeeriumi poolt koostatud seletuskirjast Riigikohtus heakskiidu saanud pensionisüsteemi muutmise seadusele selgub, et sõltumata palgatasemest on II sambaga liitunud inimesed tänaseks teeninud välja kõrgema pensioni võrreldes liitumata jätnud inimestega.
II sambas pensionikogumist jätkavate inimeste sissetulek on pensionieas ligikaudu 30% suurem, kui nendel, kes saavad pensioni vaid I sambast. „Eesti elanikkond vananeb lähiaastatel kiires tempos, mistõttu on riiklike pensionide (I samba) märkimisväärne kasv võimalik üksnes teiste valdkondade riigieelarvelist rahastust vähendades. 2020. aastast saab 13. järjestikune aasta, mil riigi pensionikassa on defitsiidis. Kui inimene soovib oma pensionipõlves suuremat sissetulekut, siis on sellises olukorras sisuliselt ainsaks võimaluseks endale täiendavate pensionisäästude kogumine, milleks ongi II ja III sammas loodud,“ ütles FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi liige Joel Kukemelk.
Väga suur II samba sissemaksete jätkajate arv tähendab muuhulgas ka seda, et riigil tuleb 2023. aastal leida märkimisväärsed summad riigi poolt kolmeteistkümneks kuuks peatatud maksete ja fondide keskmise tootluse kompenseerimiseks. Hinnanguliselt võib see summa ulatuda 350 miljoni euroni.
FinanceEstonia on 2011. aastal loodud finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on luua arenguvõimalusi liikmetele ja toetada majandusarengut läbi valdkonna rahvusvahelistumise, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavuse parandamise. FinanceEstonia koondab üle 90 liikme.
