Eesti riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, pakkumine märgiti enam kui nelja kordselt üle ning kõik Eesti jaeinvestorid saavad võlakirju soovitud mahus.
Rahandusministeeriumi kinnitusel tekitas pakkumine turul elevust ja suurt huvi, sellest räägiti palju ning pea kõik regiooni olulisemad tegijad finantsturul märkisid Eesti riigi võlakirju. Kui kutselistele investoritele korraldati võlakirjade pakkumist juba mitmendat korda, siis jaeinvestoritele müüdi võlakirju esmakordselt.
FinanceEstonia juhatuse liikme ja Nasdaq Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa sõnul on märgiline samm, et meil on lõpuks olemas kõigile kättesaadavad (100-eurose nimiväärtusega) ja Tallinna börsil vabalt kaubeldavad võlakirjad.
“Riigi võlakiri on kõige madalama riskiga väärtpaber, kuhu oma raha paigutada. Nimetatagu seda siis säästmis- või investeerimistooteks. See tähendab, et nüüd on Eesti väärtpaberiturul olemas finantsinstrument, mis peaks olema iga säästja ja alustava investori esimene väärtpaber, mida oma investeerimisteekonnal soetada. Lihtne majandusteooria ütleb, et mida madalam risk, seda väiksem oodatav tootlus. Just madal risk on see, mida investeerimisega alustav või rahaga suurt riski mitte võtta sooviv inimene peaks otsima. Sestap tasub riigivõlakirja vaadata kui üdini positiivset sündmust: kohalikule inimesele loodi juurde võimalus osta minimaalse riskiga väärtpaberit, mida saab kasutada alternatiivina raha lihtsalt alles hoidmisele, olgu see siis kodus või pangakontol,” ütles Ots.
Lisaks on Otsa sõnul kohalikul börsil vabalt kaubeldava riigivõlakirja intressimäär ülioluline indikaator (välis)investorite jaoks, millega antakse hinnang riigi riskantsusele, selle juhtimisele ja turvalisusele investeerimissihtkohana. “Ehk lühidalt – me saame päriselt turumajandusliku hindaja oma riigi tegevustele,” lisas ta.
Neljakordne ülemärkimine tagab nõudluse võlakirjade järelturul, mis annab täiendavat kindlust võlakirju emissioonist omandanud jaeinvestoritele. Emissioon näitas, et eestlased on aktiivsed investorid ning finantsharidus ja teadlikkus investeerimise tähtsusest on tõusuteel.
Eesti riigi võlakirjade avaliku pakkumisel osales kokku 28 kutselist ja 7304 jaeinvestorit, pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni, mis on 4,1 korda rohkem pakkumise baasmahust. Jaeinvestorite osakaal ulatus 29 miljoni euroni, keskmine märkimise suurus oli 3973 eurot. Võlakirjade märkimise mahust 70 protsenti märkisid Eesti päritolu investorid.
