Valitsuskabinet kiitis heaks laiapõhjalise julgeolekumaksu kehtestamise aastatel 2025–2028, et saada muuhulgas lisaraha vajalikeks kaitseinvesteeringuteks. 2025. aasta suvel tõuseb käibemaks kaks protsendipunkti ning 2026. aastast kehtib kaheprotsendiline julgeolekumaks füüsilise isiku tulule ja ettevõtete kasumile.
Enne lõpliku otsuseni jõudmist toimunud maksudebati osana tõi FinanceEstonia peaministrile ja rahandusministrile saadetud arvamuses välja võimalikud riskid, mis võivad kaasneda varade mahu alusel põhineva julgeolekumaksu kehtestamisel. Lisaks soovitas FinanceEstonia kaaluda uute maksude asemel olemasolevate maksude raames muudatuste tegemist ning tugevalt kärpida riigi kulusid.
“Eesti finantssektori vaates võib kasumimaksu pidada halbadest variantidest parimaks lahenduseks ning ilmselt ei teki finantssektori äriühingutel probleeme suutlikkusega raamatupidamise ja kasumi arvestamise osas. Olulisem on aga taastada majanduskasv, et ajutised maksud ei muutu alaliseks,” kommenteeris FinanceEstonia juhatuse liige ja EY maksuekspert Ranno Tingas.
Tervikuna toetab FinanceEstonia eesmärki leida riigikaitsele lisaraha, mis on riigi turvalisuse ja tuleviku vaates vajalik.
“Ettevõtete kasumi maksustamine on kaalutud alternatiividest lähiaastatel Eesti majandust kõige vähem negatiivselt mõjutav viis, kuidas ettevõtted saavad riigi julgeolekusse täiendavalt panustada. Maks on tähtajaline ja väikese määraga. Kui ettevõttel kasum puudub, pole ka maksukohustust,” selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.
Maksubaasiks on eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum enne tulumaksustamist ja maksu hakatakse tasuma avansiliselt. Maksukohustus tekib ainult kasumis ettevõtetel. Tegutsevaid ettevõtteid on statistikaameti andmetel Eestis ca 145 000, millest kasumis on ligikaudu 60 protsenti. Äriühingute kasumimaksult on oodatav tulu 2026. aastal 157 miljonit, 2027. aastal 164 ja 2028. aastal 173 miljonit eurot. Julgeolekumaksust kokku oodatakse riigieelarvesse 2026. aasta 751 miljonit eurot.
