Juba enam kui aasta tajume, et meie turvalisus ja julgeolek ei ole iseenesest mõistetavad. See on midagi, mis nõuab distsipliini, pingutust ja koostööd. Koostööd teiste riikide, organisatsioonide, liidritega, aga ka riigisiseselt. Kõik selle nimel, et tagada jätkusuutlikkus täna ja homme ning seda väga erinevates olukordades, kirjutab FinanceEstonia liikme Redgate Capitali partner Valeria Kiisk.
Kui riikliku julgeoleku saab defineerida võimena kaitsta end väliste ohtude eest, siis finantsjulgeolek võiks tähendada võimet hoida finantsturge toimivana. Et maksed saavad tehtud, ärid leiavad rahastusvõimalusi, investeeringud oleksid kaitstud. Finantsjulgeolek on mitmetahuline, see algab riigist ja lõpeb üksikkodanikuga või vastupidi.
Ühelt poolt võime olla oma finantssüsteemi ja ettevõtete üle uhked. Kui veel 20 aastat tagasi oli trendiks, et kohalikud ettevõtted said uued välismaised omanikud, siis nüüdseks on see suundumus muutunud. Meie ärid on ise piisavalt edukad ja ambitsioonikad, nad ei liigu nii kergelt väliskapitali alla. Tehakse ise ülevõtmisi Skandinaavias, Euroopas ja kaugemalgi. Meil on tekkinud kohalikku kapitali, mida 20 aastat tagasi veel ei olnud.
Viimase paari aasta ettevõtete ostu- ja müügitehingute statistika näitab, et kolmandiku tehingute taga on kohalikud family office’id ning investorid. Ettevõtjad, kes oma ettevõtte eduka müügiga raha on teeninud, suunavad suure osa investeeringutest tagasi majandusesse. Isegi born global ükssarvikutel on lisaks nimekatele rahvusvahelistele investoritele omanike seas palju kohalikke. Meil on tekkinud tugev äriinglite kogukond, kes panustab kohalikesse edulugudesse nii rahaliselt kui ka nõu ja ajaga. Analoogne trend on ka finantseerimise turul, kus mainitud family office’id ja investorid annavad laenu, osalevad võlakirjaemissioonides – kohalikul investoril on jõudu ja kapitali!
Paraku ei puuduta kohaliku kapitali tugevus aga ainult suuri tegijaid. Viimasel kümnendil plahvatuslikult arenenud investeerimiskultuur on teinud paljudele selgeks, et eelarve pidamine, raha säästmine ning investeerimine on kõik ühtviisi vajalikud. Pea kümnendik Eesti elanikkonnast on aktiivsed investorid, kellest paljud on andnud viimastel aastatel börsi kaudu rahastust kaasanud ettevõtetele hoogu – ehk suur jõud tuleb ka siit!
Meil on väike riik, aga ettevõtjatel on ambitsiooni. Muidu ei oleks me maailma kõrgeima ükssarvikute arvuga riik. Meil on ka investoreid ja kapitali, mis on valmis toetama nende ettevõtjate arengut. Meil on justkui kõik päris hästi. Kui aga rääkida julgeolekust, siis selleks, et soodustada kohaliku kapitali aktiivset osavõttu siinses äritegevuses, peab olema ka kindlus, et investeeringud on turvalised. Regulatiivses plaanis see kindlasti nii ka on, kuna suuresti tugineb meie finantsvaldkonna juriidiline raamistik Euroopas kehtestatud reeglitele. Kohati on meie kohalikud reeglid isegi karmimad, kui mujal. Finantsvaldkonna infrastruktuuri kindlus on samuti pigem kõrge – arvestades viimaste aastaste küberrünnakute aktiivsust, on kõik elutähtsad süsteemid korduvalt ja korduvalt testitud, et tagada parimat kasutuskindlust. Jääb järgi vaid füüsiline julgeolek ning siin on olulisel kohal meie panused nii oma kaitsekulude tõstmisel kui ka tõhusal koostööl NATO ja teiste riikidega.
Need komponendid aitavad luua eeldused, et tugevad ettevõtjad ja investorid omaksid pikaajalist huvi kapitali kasvatamiseks just siin, meie Eestis. Riigi roll on seda omalt poolt toetada. Palju häid samme on juba tehtud. Alates näiteks sellest, et pensionifondidele võimaldati aktiivsemat investeerimist kohalikesse instrumentidesse. Selle tulemusel on nad võtnud suure rolli ettevõtluskeskkonna edendamises. Tallinna Sadama ja Enefit Green IPO’d meelitasid Tallinna börsile nii uusi kohalikke jaeinvestoreid kui ka meie jaoks uusi Lääne-Euroopa institutsioone.
Ometi on veel samme, mida astuda. Kui tahame säilitada ettevõtete konkurentsivõimet, peame looma võimalusi kohaliku investeerimise edasiseks kasvuks. Näiteks võiks luua infrastruktuuri, mille abil ettevõtjad saavad teistega mõtteid vahetada, oma ideid testida, üksteist mentordada, oma plaane tutvustada ja neile tagasisidet saada. Vorme võib olla palju, alates katusorganisatsioonide initsiatiivide toetamisest ja nende ettepanekute kuulda võtmisest kuni eelistatud sammude toetamiseni.
Mõned meie naabrid pakuvad toetusena ettevõtjate börsileminekuga seotud kulude osalist katmist – ehk suunates heade ideede “väljasõelumise” kapitaliturgudele. Miks mitte ka meie? Sest majanduskasvu taga on ju ettevõtted. Kui meil on enam kui 100 000 aktiivset kohalikku investorit ning isegi veel rohkem ettevõtteid, mis võivad pakkuda investeerimisvõimalusi, siis on nende kokku viimine meie finantsjulgeoleku üks võtmeküsimusi.
