Finantsvaldkonna klasterorganisatsioon FinanceEstonia esitas koos Ameerika Kaubanduskojaga Eestis pöördumise Vabariigi Valitsuse poole Euroopa finantstehingute maksust (FTT) loobumise osas.

Soovime anda sisendi Vabariigi Valitsuse seisukohtade väljatöötamisel Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes, mis käsitleb finantstehingute maksu (edaspidi “FTT”) kehtestamist teatud Euroopa Liidu liikmesriikidega koos.

Alljärgnevalt esitame FinanceEstonia arvamused ja seisukohad, mida palume Vabariigi Valitsuse seisukohtade ettevalmistamisel ja kujundamisel arvestada.

Meile teadaolevalt on FTT kehtestamisega seni avaldanud soovi edasi minna 11 EL liiget. Paljud riigid on selle initsiatiivi vastu, sh suurriikidest Suurbritannia ja Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu.

Üldised kommentaarid:

Konkurents Globaalselt ja Euroopa sees

Konkurentsimoonutuste vältimiseks ja regulatiivse arbitraaži mittesoodustamiseks liikmesriikide vahel on oluline, et finantstehingute maks kehtestataks KAS kõigis EL 27 liikmesriigis ja globaalsel tasandil VÕI seda ei kehtestataks üldse. Kõige suurem risk on, et Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi seoses suurenenud finantseerimiskuludega ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse. Seega, kohalikel vahendajatel (börs, varahaldusfirmad ja muud kauplemisplatvormid) on vähem raha hallata ja seetõttu ka võimalik vähem investeerida ning töökohti luua. Mööname seda, et mitmetes riikides on juba kehtestatud riigipõhised maksud teatud väärtpaberitele (nt UK –aktsiatehingutega seotud stamp duty). Samas suuremad finantskeskused, nagu seda on London (UK), ei ole kohalikest maksudest niipalju mõjutatud tulenevalt äri globaalsest ulatusest.

Ebaselgus tuleviku osas

FTT tehingute maksustamise kava tekitab üleüldist ebakindlust EL turuosaliste hulgas ning mõjutab Eestis investeerimisotsuste tegemist. Seda on näha väärtpaberite (tuletised, aktsiad) kauplemiskeskuste äride sulgemisest või äraviimisest, juhul kui FTT võidakse kehtestada Eestis (vt Admiral Markets ja NASDAQ Tallinna Börs näiteid Lisas).

Toome ühe näite FTT mõjust globaalses pildis. Osade väärtpaberite puhul on globaalsetel investoritel valida, kas osta mingi riigi kohalikul börsil aktsiaid või osta näiteks Londonis GDR-i (mitmes riigis väljastatud sertifikaat, mis võimaldab osta väätpaberit konkreetses riigis). Kuna Londonis on niikuinii kauplemiskulud madalad ning kui Suurbritannias ei rakendu FTT, siis sellises olukorras tundub Eesti või muu kohaliku aktsia ostmine investori jaoks mõttetu. Kannatavad vahendusteenust pakkuvad ettevõtted ja kohalik börs. Oletame, et oleks võimalik osta aktsia dividenditootlusega 2,0% aastas. Kui FTT võtab sellest 0,1% kohe ära ning kui aktsia müüakse sama hinnaga, siis väheneb tootlus veel 0,1% võrra ehk kokku 0,2%. Seega võtab FTT ära tervelt 10% instrumendi tootlusest. Investori jaoks puudub seega majanduslik põhjus soetada mõne väiksema riigi väärtpabereid, mis on niigi ebalikviidsemad ning seda enam ka väiksema tootlusega kättesaadavad.

FTT mõju EL ning sealhulgas Eesti majanduse ja finantssektori konkurentsivõimele on negatiivne. EL-i siseselt asetatakse halvemasse konkurentsiolukorda FTT tsooni liikmesriikide majandused ja finantssektor. Eriti väikeriikide omad, kus igasugune ettevõtete ümberkolimine võib oluliselt mõjutada riigi majanduskasvu ja SKP’d.

Iga Põhjala ja Balti regioonis tegutsev finantsteenuste osutamisega tegutsev kontsern, samuti muu kontsern, mille finantsfunktsioone teostavad üksused paiknevad Eestis, on sunnitud FTT-st tulenevaid mõjusid hindama ning suure tõenäosusega viiakse kogu kauplemine kontsernisiseselt Rootsi või Soome. Oluline on meenutada, et Rootsi katsetas omal ajal sarnase maksuga ja tulemuseks oligi see, et kadusid paljud selle sektori töökohad ning väärtpaberitega seotud tehingud liikusid Rootsist välja. Rootsi riik teenis kordades vähem maksutulu kui loodeti ning mõne aasta möödudes loobuti sellest maksust. Eestil ei tasuks samu vigu korrata, eriti tihedalt lõimunud Balti- ja Põhjamaade finantsteenuste turul

FTT rakendumine teatud väärtpaberitehingutele (aktsiad ja tuletistehingud, sh valuutad), on suunatud tavapärasele investeerimisele ja säästmisele. Samas on meie hinnangul Eesti probleemiks pigem see, et sääste investeeritakse ebapiisavalt. FTT ainult süvendab seda probleemi, andes isikutele sõnumi nagu oleks säästude paigutamine väärtpaberiturule, investeerimis- või pensionifondidesse (FTT maksustab ka kõikide investeerimis- ja pensionifondide aktsia- või tuletistehingud) midagi taunitavat ja riskantset, mida riik (EL) soovib hakata täiendavalt maksustama.

Maksu kohaldamisalast tuleb igal juhul välistada tehingud investeerimistoodetega, mis on suunatud pikaajalisele säästmisele ja rahvastiku vananemisest tulenevate demograafiliste riskide maandamisele (eelkõige pensionifondide osakud ja tehingud ning muud kohustuslikud sotsiaalkindlustusskeemid).

FTT töötab vastu EL kapitaliturgude liidu initsiatiivile ning mõjutab otseselt kõrge lisandväärtusega töökohtade kadu Eestis. Väiksemate väärtpaberiturgudega FTT tsooni liikmesriikide puhul on kaalukausil väike maksutulu ühelt poolt ning kahanev maksubaas teiselt pool (firmade lahkumine, tehingute üleviimine mujale riikidesse). FTT’d maksavad kõik finantsteenuste osutajad (krediidiasutused, investeerimisühingud ja muud vahendajad), seega mõjutab see selliste ettevõtete võimalikku töökohtade kadu. Uute projektide või töökohtade loomisel saaks FTT samuti määravaks.

FTT maksu kehtestamine töötab selgelt vastu Euroopa praegusele initsiatiivile kapitaliturgude arengu vallas (Capital Markets Union), mida veab Junkeri valitsuses volinik Jonathan Hill (UK). Kuna Euroopas on suur mahajäämus võrreldes suurriikide USA ja Jaapaniga kapitaliturgude sügavuse vallas (eriti on see tunda ettevõtete võlakirjade ja aktsiate vallas), siis on FTT täiesti risti vastupidise efektiga! Seda kinnitas ka Nicolas Veron Brüsselis baseeruvast mõttekojast Bruegel, esinedes 23.novembril Eesti Panga avatud seminaril Euroopa panga- ja kapitalituru liidu teemadel.

Ilmselgelt on paljudel juhtudel lõpptulemus Eesti majandusele ning meie nn. tarkade töökohtade bilansile ebasoodus, kuna oleksime FTT-tsooni ainus liikmesriik regioonis.

Kokkuvõttes on FTT kehtestamine Euroopa Liidus, sh Eestis majanduslikult kahjulik:

• Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi seoses suurenenud finantseerimiskuludega ning globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse.
• FTT mõju on Eesti majandusele ning meie nn. tarkade töökohtade bilansile ebasoodus, kuna oleksime FTT-tsooni ainus liikmesriik regioonis. Seega liiguksid vastavad tehingud teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat FTT maksu ei ole võimalik ettevõttetel enda kuludesse kanda.
• FTT rakendumine teatud väärtpaberitehingutele (aktsiad ja tuletistehingud, sh valuutad), on suunatud tavapärase investeerimise ja säästmise vastu.
• FTT maksu kehtestamine töötab selgelt vastu Euroopa praegusele initsiatiivile kapitaliturgude arengu vallas, mis on üheks Junkeri valitsuse prioriteediks.
• Nasdaq grupi ja Admiral Marketsi näitel, kes tegutsevad finantssektoris oluliste väärtpaberite ja (valuutade)tuletistehingute vahendajatena, võib välja tuua konkreetse majandusliku mõjuna töökohtade ning investeeringute kaotuse Eesti finantssektoris, mille negatiivne mõju tööjõu maksude ja palkade näol on märkimisväärne. Lisaks jäävad ära investeeringud, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse. Lisaks usume, et FTT rakendamine mõjutab negatiivselt ka Eestis tegutsevate Põhjala pankade tegevust kohalikul finantsturul. Rahandusministeerium on prognoosinud Eesti 2015 a. majanduskasvuks 2%. Kui võtta Eesti SKP suuruseks 23,5 miljardit eurot (2013), siis FTT negatiivne mõju SKP kasvust on ligi 2%.

FinanceEstonia ettepanek koos teiste valdkonna katusorganisatsioonidega on loobuda finantstehingute maksu FTT kehtestamisest Eestis ning öelda see seisukoht ka avalikult välja. See looks soodsa pinnase tulevastele investeerimisotsustele finantssektoris.

Ettepanekut toetavad ka Teenusmajanduskoda, Pangaliit, Fondivalitsejate Liit ja Ameerika Kaubanduskoda Eestis.