FinanceEstonia esitas Rahandusministeeriumile tagasiside ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõule. Liikmete ühine tagasiside on kantud soovist, et eelnõu tekst oleks selge ja turuosalistele arusaadav ning eelnõu kohaldamisalasse jäävate teenuste eripärasid piisavalt arvestav.
FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul ollakse eelnõuga hõlmatud teenuste reguleerimise osas üldiselt toetavad. Samas leiab finantssektori katusorganisatsioon, et eelnõus esineb ka teatud vastuolusid ning eelnõus toodud nõuded ei arvesta piisavalt hõlmatud teenuste olemusega.
„Arusaadavalt ei ole eelnõus võimalik iga spetsiifilise investeerimisinstrumendi vahendamise teenust eraldi reguleerida. Samas on oluline võtta eelnõus arvesse teatud levinumate teenuste spetsiifikat, et vältida nende üle reguleerimist ning olulisemate teenuseosutajate kolimist Eestist välja,“ selgitas Saar.
Ühe keskse ettepaneku kohaselt soovitab FinanceEstonia kehtestada ühisrahastusteenuse osutajaid ja muude investeerimisinstrumentide vahendajaid puudutavad nõuded eraldi krüptovara teenuse osutajatele kohalduvatest nõuetest. „Neid teenuseid ei ole kohane reguleerida sama seadusega arvestades teenuste väga suurt sisulist erinevust ning ennekõike suurt erinevust nende teenuste riskitasemes. Sama seadusega reguleerimine tekitaks segadust nii seaduse subjektides kui ka tulevikus seadusemuudatuste sisseviimisel,“ ütles Saar.
Virtuaalvääringu teenuste osutajate osas on FinanceEstonia seisukohal, et eelnõus toodud nõuded on ülemäärased. Seda põhjusel, et need ei lähtu Euroopa Liidu krüptovara turgude määruse (MiCA) eelnõust ning on seal toodust oluliselt rangemad. Tagasisides rõhutatakse, et virtuaalvääringu teenuseosutajate reguleerimine peab lähtuma mitte tehnoloogiast või ärimudelist, vaid rahapesu riskist.
Praegusel kujul seab eelnõu teenuseosutajatele märkimisväärseid tegevuspiiranguid ning ei arvesta alati ka ühisrahastusteenuse või MiCA eelnõu sätetega. Seetõttu soovib FinanceEstonia, et eelnõu seletuskirjast selguks, millistel kaalutlustel selliste meetmete kasuks on otsustatud. „Meie hinnangul on mitmed piirangud ebaproportsionaalsed, sest nende eesmärki oleks võimalik täita teenuseosutajaid oluliselt vähem riivavate meetmetega. Põhjalikumalt tuleks hinnata meetmete proportsionaalsust ning täiendada vastavalt ka eelnõu seletuskirja,“ viitab FinanceEstonia juhatuse esimees antud tagasisidele.
Lisaks pole eelnõus toodud majanduslike mõjude hindamisel kasutatud avalikult kättesaadavat infot juba tegutsevate teenuseosutajate kohta. Samuti pole piisavalt hinnatud halduskoormuse kasvu ja tehniliste nõuetega kaasnevat tegelikku mõju. Sellest tulenevalt palub FinanceEstonia eelnõu mõjuhinnangu täiendamist. Soov on näha, millised nõuded ja mis ulatuses võivad mõjutada teenuseosutajate püsivaid tegevuskulusid.
FinanceEstonia hinnangul tuleks võtta arvesse ka kulusid rahastuse taotlejatele, sest täiendavad nõuded tähendaks lisaks halduskoormusele ka täiendavat rahalist kulu. „Ühisrahastus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele oluline alternatiivne tegevuse rahastamise võimalus. Tihti on seal kaasatavad summad väikesed, mistõttu pole sellisel viisil raha kaasamine enam majanduslikult mõistlik, kui sellega kaasnevad märkimisväärne halduskoormuse kasv ning lisakulutused näiteks õigusteenusele või finantsnõustamisele,“ kinnitas Saar.
FinanceEstonia tegi Rahandusministeeriumi esindajatele ettepaneku kohtuda, et oma seisukohti tutvustada. See annaks võimaluse tutvustada teenuseid, mis on Eestis ja lähiriikides levinumad ja mis eelnõu reguleerimisalasse jäävad või peaksid jääma, ning selgitada peamisi murekohti ja raskusi eelnõu kommenteeritava versiooni kohaldamisel nende teenuste osutajatele.
Foto: Shutterstock
