Eesti finantstehnoloogia ettevõtete maine on maailmas väga positiivne. See on tugev väärtus ja kasutamata potentsiaal. Seni on fintech’ide arengut toetanud peamiselt ettevõtted ise, tugev ettevõtluskultuur ning digitaalse infrastruktuuri olemasolu. Selle najal on Eestist tuule tiibadesse saanud kümme ükssarvikut, neist kolm fintech’i: Wise, Zego ja Veriff.
Eesti ambitsioonid lähiaastateks on aga veelgi suuremad – 25 ükssarvikut 2025. aastaks. Selle saavutamiseks on vaja ekstra jõupingutust, mille üheks alustalaks peaks olema riiklik fintech strateegia. Rahandusministeerium on strateegiadokumendi loomisega algust teinud ning kaasanud protsessi ka FinanceEstonia. Teema olulisusest parema tausta loomiseks esitasime FinanceEstonia juhatuse esimehele Kaido Saarele ning juhatuse liikmetele Andrus Alberile ja Piret Paulusele kolm suurt küsimust seoses fintech strateegiaga.
Kui oleks sinu teha, siis mis oleks Eesti fintech strateegia üks kandev eesmärk?
Kaido Saar: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning EASi ja KredExi ühendasutus on öelnud, et riigi eesmärk on viia Eesti SKP per capita Euroopa Liidus seniselt 80%-lt edasi 110%-le. Finantssektor võiks selles olulist rolli mängida: võiks võtta eesmärgiks, et 30% ulatuses sellest kasvust panustab finantssektor. Lisaks annab fintech ka 30% iduettevõtlusest ja ükssarvikutest. Meil on piisavalt hea pinnas, et seda teha.
Andrus Alber: Finants- ja IT-sektoris on ühed kõrgemad palgad. Seega võiks ja peaks riik otsima võimalusi, kuidas soodustada fintech’ide arengut, et selle kaudu luua rohkem kõrgepalgalisi töökohti ja tuua Eestisse rohkem välisinvesteeringuid. Samuti peaks olema eesmärk suurendada finantsteenuste konkurentsi ja soodustada laiemalt ettevõtete digitaliseerimist ja jätkusuutlikkust läbi fintech ettevõtete ja lahenduste. Kõik see aitab kaasa nii maksutulu kasvule kui laiemalt Eesti jõukuse kasvule.
Piret Paulus: Kui minna jõuliselt lihtsustama, siis tehnoloogia ja finantstehnoloogia võiks Eesti riigi jaoks olla fokusseeritud majandusharu. Fakt, et oleme jõudnud fintech strateegia loomiseni, teadvustanud selle vajadust ning selles peituvat potentsiaali, on hea algus. Strateegia peaks kindlasti esindama selget, aga ka ambitsioonikat visiooni Eestist kui fintech sektorile atraktiivsest sihtriigist. See peaks andma oma eesmärkide ja tegevussuundadega vastused küsimustele, kuidas luua siia keskkond, mida fintech ettevõtjad üle maailma teaksid ja tunneksid kohana, kus oma tegevust alustada, kus oma ideid on kerge testida ja kiirendada, äritegevust kasvatada ning kust oma tooteid ja teenuseid edukalt eksportida. Ma tahaks näha strateegias läbimõeldud, aga julget tegevuskava, kuidas luua ja arendada Eestis fintech ökosüsteemi, mis toetaks finantsteenuste arengut ning digitaalset innovatsiooni.
Eesti on väike riik ja kõrge lisandväärtusega sektorid, mida tehnoloogia- ja finantssektor kahtlemata on, võiks ja lausa peaks mängima olulist rolli riigi jõukuse kasvatamisel. See vajab plaani ja fookust, sõnastatud tegevusi, mis tagaksid meie konkurentsivõime nimetatud valdkonnas. Me ei saa unustada, et fintech ei ole avastamata maa, paljud riigid on otsimas ja loomas võimalusi, kuidas olla sektorile atraktiivsed. Eestil on paljude riikide ees selleks mitmeid eeliseid juba olemas, siit edasi peame tegema nutikaid valikuid ja tarku otsuseid, et võtta see koht selgelt endale.
Mis on meie fintech sektoris täna väga hästi, millele saaks sektori edulugu ja narratiiv toetuda?
Kaido Saar: Täna on Eestil kui fintech-riigil rahvusvaheliselt väga hea maine. Välismaal räägitakse Eesti fintech-tiigrist ja tahetakse siia sellega tutvuma tulla. Tegelikkuses kerkib aga küsimus, kas suudame ka ootustele vastata? Tavaliselt maksavad ettevõtted ja ka riigid väga palju, et sellist mainet luua. Meil on see juba olemas. Mõistlik oleks seda siis targalt ära kasutada.
Andrus Alber: Üldine rahvusvaheline kuvand on väga tugev, sest meil on olnud rida edulugusid. Samuti on fintech’id osa laiemast Eesti tehnoloogiariigi tugevast kuvandist. See on Eestile sisuliselt tasuta reklaam, mida me võiks oluliselt rohkem ära kasutada. Meile meeldib olla aeg-ajalt kriitiline Eesti e-riigi või mõnede finantsteenuste osas, kuid maailmas ringi liikudes on näha, kuidas paljud Eesti finantstehnoloogilised lahendused on teiste riikidega võrreldes väga head. Loomulikult leiab säravaid näiteid ja edulugusid ka mujalt, aga üldiselt või keskmiselt tasemelt oleme paljudest riikidest, sh Lääne-Euroopast finantsteenuste kättesaadavuse ja digitaalsete kanalite osas pikalt ees. Alles nägime uudistest, kuidas Hispaania pensionärid andsid keskpangale üle kümnete tuhandete allkirjadega kaebuse, sest Hispaania pangad nõuavad, et kliendid külastaks vaid seda kontorit, kus nad kunagi konto avasid. Suurbritannias leiame sadu regionaalseid väikepanku, kelle klientide oluline maksevahend on tšekiraamat. Kas kujutame Eestis ette selliseid finantsteenuseid?
Piret Paulus: Fintech sektori teadlik ja sihipärane arendamine ja toetamine aitaks edukalt jätkata Eesti kui eduka digi- ja e-riigi juba maailmas tuntud lugu. Meil on väga hea stardipositsioon, aga hetkel ka ülisoodne moment seda lugu nutikalt edasi arendada ning sellele tulevikku suunatud uut värkendatud sisu ja väärtust lisades. Eesti e-edulugu on väga hea narratiiv, mida tullakse uurima ja uudistama lähedalt ja kaugelt. Siit edasi on meil suurepärane võimalus oma tehnoloogilise tiigri lugu veelgi suuremaks disainida.
Kindlasti on meil palju, mis on juba täna väga hästi. Meie ükssarvikute lood, aga ka paljude sinna poole püüdlevate ettevõtete lood koos ja igaüks eraldi on head näited, et Eestis on potentsiaali ja võimalusi olla edukas ning kasvada suureks. Meilt leiab juba täna soodsa regulatiivse keskkonna, julgeid, teravaid ideid ja talenti nende elluviimiseks.
Mis on kõige olulisem, mis on meie fintech sektoris täna puudu või vajab kindlasti muutmist, millele strateegia peab kaasa aitama?
Kaido Saar: Sektor toodab kõrget lisaväärtust. Ehkki see on eksporditav ja lihtsalt skaleeritav, siis riik seda kasvupotentsiaalina pigem ei tähtsusta. Välja paistab madal huvi ja fintech’ide osakaal EASi ja KredExi ühendasutuse teenustes ning konservatiivne lähenemine ja madal ambitsioon Finantsinspektsioonis. Nende muutmise läbi on võimalik Eesti SKP viia Euroopa Liidus oluliselt kõrgemale. Sinna jõudmiseks on minu arvates vaja riigis luua tugev fintech-turunduse löögirusikas, soosivad regulatsioonid (sh FSA welcome centre ja kiire litsentsimine) ning tagada kapitali kättesaadavus eri arengufaasis olevatele fintech’idele. Loomulikult ei tohi EASi ja KredExi ühendasutus kohelda fintech sektorit kui vähetähtsat, vaid vastupidi eelisarendatavat, kuna see toodab kõrget lisaväärtust (30% riigi soovitud kasvust).
Andrus Alber: Peab olema selge, kellel mis roll on ja keskenduma peaks võimalustele, mitte takistustele. Täna näeme, et üks riiklik institutsioon räägib ühte (näiteks, et tuleb soodustada välisfirmade Eestisse tulekut) ja teised täpselt vastupidist (mitteresidentide kontode avamine ja välistööjõu palkamine väljaspool IT-valdkonda on tehtud riiklike regulatsioonidega väga keeruliseks). Seni ringelnud fintech strateegia esimesest kavandist oli täiesti puudu ülikoolide roll. Näiteks Šotimaa värskelt valminud IT-strateegias tuuakse uhkusega esile, et Šotimaa ülikoolides on üle 200 fintech sektorile suunatud kursuse. Palju neid Eestis on?
Piret Paulus: Eks neid võimalusi, kuidas sektori arengut toetada, on kindlasti lõpmatult palju. Mõned keerulisemad ja mõned ka lihtsamalt teostatavad. Kui lihtsustada, siis võiksime võtta endale eesmärgiks luua lugu ja sellest rääkida. Siin saab loodav riiklik strateegia olla suureks abiks: mis on Eesti fintech sektori lugu ja kuidas me selle maailma viime? Tegelikult on see “lugu” käeulatuses olemas, päris sisukas, huvitav ja mis peamine, usutav. Siit edasi on vaja see selgelt ja ambitsioonikalt sõnastada, luua tegevuskava, kuidas erinevate meetmetega seda teekonda toetada ja kiirendada ning lõpuks otsustada, kuidas riik saab fintech sektorit toetada ka planeeritud kommunikatsiooni ja promotsiooniga.
Foto: Shutterstock
