2021 oli IPOdroom. Üldine meeleolu on aasta hiljem ilmselt pisut muutunud, vähemalt olen sellist tagasisidet saanud erinevatel esinemistel, kus finantsturul valitsevate emotsioonidena on nimetatud ärevust ja paanikat, võrreldes põnevuse ja optimismiga aasta varem. 

Finantsturud on üles-alla ja eufooriast musta masenduseni liikunud mitusada aastat, sest börs mõõdab usku – investorite usku ettevõtetesse. Seda usku omakorda mõjutavad väga erinevad tegurid, mis investori otsustusvõime proovile panevad.

Keegi ei suuda oma portfelli rohkem saboteerida kui investor ise

Ben Graham ütles õigesti, et investori kõige suurem vaenlane on tema ise ning et aktsiahindade irratsionaalsed kõikumised on tingitud valdavalt sellest, et inimesed kipuvad investeerimisel käituma nagu kasiinos ning käitumist mõjutavad peamiselt kolm emotsiooni – lootus, hirm ja ahnus. 

See teadmine aitab mõnevõrra selgitada nähtust, kus näeme aktsiate müügilainet siis, kui aktsiahinnad on kõvasti kukkunud (ja turul valitseb paanika) ning võimsat ostuhuvi siis, kui hinnad teevad uusi tippe (ja turul on eufooriline olukord).

Öeldakse, et börsil toimuv aitab ennustada, mis kuue kuu pärast majanduses juhtuma hakkab, kuid selle juures on üks AGA. Nimelt, positiivsete ja negatiivsete sündmuste ja meeleoludega saab börs (st investorid) reeglina hästi hakkama, kuid teadmatusega on keerulisem lugu. Ja teadmatust on viimane aasta kuhjaga lisanud. Võtame kasvõi inflatsiooni, mida keskpangad püüdsid kümme aastat edutult kahe protsendini kergitada.

Inflatsioon märatseb julmalt

Moodsa rahandusteooria propageerijad ei näinud suurt probleemi ka pretsedenditus rahatrükis, mis võttis eriti pöörased mõõtmed 2020. aastal, kui ühe viirusega võitlemiseks otsustati kollektiivselt loobuda ratsionaalsest mõtlemisest, keerati majandused lukku ja otsustati sellega kaasnenud probleemide lahendamiseks triljonite kaupa uut raha trükkida.

Viirusel oli sellest muidugi ükskõik, kuid teine tulemus ei lasknud ennast kaua oodata – inflatsioon märatseb igal pool, kus eelpool kirjeldatud stiili harrastati ja Eesti troonib juba terve aasta kiireima elukalliduse tõusuga Euroopa edetabeli tipus. See kõik on seda huvitavam, et ajaloost ei tea ühtegi juhust, kus selline käitumine oleks lõppenud kuidagi teisiti, kui raha väärtuse langusega.

Pöörase rahatrüki varane mõju olid varasemate aastate pöörased börsitõusud

See teadmine aitab selgitada ka viimaste aastate ulmelisena tunduvaid börsiindeksite tootlusi, kus suure indeksi 30-40% aastatootlus hakkas tunduma tavapärasena (Tallinna börsi indeksi tootlus oli ~49%) – suur osa sellest oli inflatsioon. Tõsi, Tallinna börsi indeks on 2022 jooksul teinud 10% vähikäiku, kuid arvestades eelmise aasta võimast tulemust, siis 2021 algusest mõõdetuna on indeks endiselt kolmandiku võrra plussis.

Inflatsioon, rahale «ootamatult» tekkinud hind ja käest ära läinud energiahinnad avaldavad arusaadavalt olulist mõju ettevõtete konkurentsivõimele, eriti olukorras, kus eriti Euroopa riigid toetavad oma ettevõtteid väga erinevalt, vaatamata sellele, et energiahindade tõusu põhjustasid suuresti ühiselt langetatud otsused. Investorile on järjekordne lahendamist vajav ülesanne tuvastada sellises segases olukorras ettevõtted, kes sellest võitjana välja tulevad.

2021. aasta IPO rekordist ei jäänud palju puudu

2021 oli Tallinna börsil rekordiline: seitse IPO-t, tootluse poolest maailmas teisel kohal, Enefit Greeni IPO-t märkis 60 000 investorit. Seda tundub keeruline ületada, kuid vaatamata sellele on ka 2022 börsil hea aasta, mis näitas veenvalt, et ei ole olemas sellist asja nagu vale aeg ettevõttel börsile tulemiseks.

IPO-rekordi kordamisest jääb lahutama vaid üks ettevõte, st nägime sel aastal kuute avalikku aktsiapakkumist. Sellega oleme samal pulgal Soomega, edestame Taanit, Lätit ja Leedut. Lisaks sama palju olemasolevate börsiettevõtete avalikke pakkumisi pluss mitmed võlakirja pakkumised. 103 000-l investoril on niisiis olnud võimalusi omajagu, aktsiatega tehti igal juhul rohkem tehinguid kui kunagi varem.

Suuremates börsiettevõtete muljetavaldav investorite arv (Enefit Greenil 60 000, Coop Pangal 36 400, LHV-l 31 700 ja ka Tallinkil üle 30 700 aktsionäri, Tallinna Sadamal ja Tallinna Kaubamajal üle 20 000) – on ilmselt üks põhjus, miks ettevõtete investorsuhtlus on täna aegade parimal tasemel.

Mida oodata 2023. aastalt?

2023. aastale vastu minnes on niisiis mitmeid riske, millega on vaja arvestada, kuid tulevik on alati ebaselge ning iga ettevõtmine ja investeering hõlmab endas riski. Heaolu kasvu on alati vedanud ettevõtjate uudishimu ja tahe teha asju uutmoodi ja paremini. Sellest arengust on võimalik osa saada kahte moodi: olla ise ettevõtja või olla investor.

Inflatsioon vara hindades on aastate jooksul nii mõnegi otsuse andeks andnud, tekitamata suurt probleemi sellest kui investeerimisotsused tehti naabri või pangaanalüütiku soovitusel, ajalehest loetu või muude väliste mõjutajate põhjal, ilma oma pead liigselt koormamata – kõik läks ju üles.

Üks soovitus tulevaks aastaks on püüda ettevõtete väärtuse hindamisest ise aru saada ning teha seeläbi teadlik ja läbimõeldud valik, mille tegemise loogikat investor ise mõistab. Börsil rikkaks saamisega ei tohiks kiirustada, sest investeerimine on maraton, mitte sprint. Nii et võta rahulikult ja tee läbimõeldud panus paremale homsele.

Kaarel Ots, Nasdaq Tallinna börsi juht ja FinanceEstonia kestliku rahastuse töögrupi juht