FinanceEstonia liikmete 18. mai korralisel üldkoosolekul kinnitati 2021. majandusaasta aruanne, anti ülevaade 2022. aasta tegevustest ja eelarvest ning kinnitati liikmetasude muudatused. FinanceEstonia kuue töögrupi juhid andsid ülevaate valdkondade tegevustest.

FinanceEstonia koondab täna 93 liiget ning jätkab kokkulepitud eesmärkidega, milleks on tugeva ja mitmekülgse finantssektori ökosüsteemi toetamine, liikmete ühiste huvide esindamine ja kaitsmine, erinevate ürituste korraldamine ning nähtavuse tagamine avalikus inforuumis. Kui eelmisel aastal tehti seaduse kujundamiseks 17 ettepanekut, siis tänavu on vähem kui poole aastaga tehtud juba 13 ettepanekut. 

Finantstehnoloogia töögrupp

Finantstehnoloogia töörühma eesmärk on fintech ettevõtetele rahvusvahelist kasvu võimaldava keskkonna eest seismine, selleks vajalike kontaktide loomise toetamine ning kohaliku fintech kogukonna huvide esindamine. 

Töögrupi juhi Jüri Lauri sõnul on fintechide vaates täna Eestis olemas nii tehnoloogia kui ka kogukond, ent ettevõtetel on raske alustada ja suureks kasvada. Sellest lähtuvalt on töögrupi järgmine suur eesmärk toetada Eesti fintech strateegia valmimist, et seeläbi aidata kaasa muu hulgas Eestisse uute investeeringute toomisele.

Olulisel kohal on ka ettepanekud Eesti isikusamasuse tuvastuse režiimi muutmiseks ehk teemad, mis on seotud kaugtuvastamisega. Ühine eesmärk on ka fintech sektorit rahvusvaheliselt rohkem tutvustada. Selleks on oluline kontaktivõimaluste loomine nii era- kui ka avaliku sektoriga Eestis ja rahvusvahelisel tasandil. 

Kapitaliturgude töögrupp

Kapitaliturgude töörühma eesmärk on tagada tugev regionaalne kapitaliturgude ökosüsteem, sh paljude turuosaliste, finantseerimisvõimaluste ja investeerimisvalikutega. 

Töörühma juhi Aare Tammemäe sõnul on üheks viimaseks suuremaks töövõiduks prospektimäära tõus viie miljoni euroni, mis lubab alla selle summa prospektivabalt avalikult väärtpabereid pakkuda. Rõõmu pakub ka oluliselt paranenud finantsinstrumentide pakkumine Tallinna börsil ja teistel platvormidel ning kasvav investorbaas. 

Tegevust jätkatakse, et saavutada suurem vabadus pensionisüsteemi lisavahendite kaasamiseks. Samuti otsitakse võimalusi, et tuua kapitaliturule juurde nn nurgakivi investoreid, kes panustaks kohalikku majandusse. Krediidiandjatele ja -vahendajatele soovitakse saavutada võimalused võlakirjade noteerimiseks kohalikul börsil. Oluliseks märksõnaks on ka koostöö KredExiga, mille tulemusel peaks laienema KredExi meetmed kapitalituru instrumentidele. Jätkub ka töö rahapesu tõkestamise ja klienditundmise põhimõtetega seotud halduskoormuse vähendamiseks.

Kestliku rahastuse töögrupp

Kestliku rahastuse töörühma eesmärk on vastutustundliku ja jätkusuutliku finantseerimise edendamine, liikmete teadlikkuse tõstmine ning osalemine vastava seadusandluse kujundamisel.

Töörühma juhi Kaarel Otsa sõnul on viimase aasta jooksul toimunud kestlikkuse teemadel teatud jahtumine, sest lisaks esialgsele suurele õhinapõhisele suhtumisele on nüüd kohale jõudnud ka rohepöörde bürokraatlik ja administratiivne pool. 

Selle taustal on töögrupi roll üldine teadlikkuse tõstmine, kogemuste jagamine ja teineteiselt õppimine. Tihedalt tehakse koostööd valdkonna arendamiseks ka riigiasutustega, et rääkida kaasa seadusandluse väljatöötamisel nii kohalikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eesmärk on vältida valdkonna ülereguleerimist ning hoida raporteerimisega kaasnevat halduskoormust mõistlikul tasemel. 

Kogumispensioni töögrupp

Kogumispensioni töörühma eesmärk on Eesti sotsiaalkindlustuse süsteemi jätkusuutlikkuse tagamine elanikkonna kiire vananemise tingimustes ning riigile partneriks olles regulatsiooni kujundamine kogumispensioni süsteemi parendamiseks. 

Töörühma juhi Joel Kukemelki sõnul vajab Eesti pensionisüsteem riigi, inimeste ja ettevõtjate ühist panust, sest pensionikassasse on viimase 20 aastaga tekkinud kolme miljardi euro suurune auk. Selge on ka see, et tänaste pensionäride heaolu ei saa tõusta tulevaste pensionäride heaolu arvelt. 

Viies väljumislaines on teise pensionisamba süsteemist lahkunud 200 000 kogumisfaasis inimest ning üle 30 000 eelpensioni- ja pensionieas inimese. Teisest sambast on juba praeguseks võetud välja üle kahe miljardi euro. Töögrupi eesmärk ja ettepanek on, et suur osa sellest rahast tuleks suunata tagasi pensionisüsteemi. Selleks tuleks luua suuremad teise samba vabatahtlikud maksevõimalused, luua tööandjapension, populariseerida fondipensioni, määrata kõrgem kolmanda pensionisamba sissemakse lagi ning luua pensioniosakute pantimise võimalus. 

Krediidiandjate ja -vahendajate töögrupp

Krediidiandjate ja -vahendajate töörühma eesmärk on edendada konkurentsi ja innovatsiooni soosivat tarbijakrediidi turgu, aidata kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisele ja turuosaliste maine tõstmisele ning toetada tarbijaid krediidiotsuste tegemisel.

Töörühma juhi Martin Läntsi sõnul tehakse eesmärkide saavutamiseks ja seadusandluse kujundamiseks aktiivset koostööd avaliku sektoriga ning värskelt on valminud ka uuendatud krediidiandjate ja -vahendajate hea tava. Pärast FinanceEstonia suuniste loomist krediidiandjatele ja -vahendajatele rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide määratlemiseks on kasvanud koostöö riigiga ka mitmete teiste teemade käsitlemisel.

Viimati on esitatud näiteks FinanceEstonia seisukohad krediidituru uuringu tulemustele ning tehtud ettepanekud reklaamiseaduse väljatöötamise kavatsusele. Fookuses on ka vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisele kaasa aitamine. Üheks oluliseks initsiatiiviks siin on ka positiivse krediidiregistri eelnõu tagant tõukamine.

Ühisrahastuse töögrupp

Ühisrahastuse töörühma eesmärk on koostöö seadusandjaga hea ettevõtluskeskkonna loomiseks ning vastutustundliku investeerimiskultuuri edendamine. 

Töörühma juhi Mihkel Stammi sõnul hakkas 2021. aastal kehtima valdkonda puudutav üleeuroopaline seadus, mille eesmärgiks on finantseerimisplatvormide tegevust puudutavate regulatsioonide ühtlustamine Euroopa Liidu tasandil. FinanceEstonia andis aktiivselt sisendit regulatsiooni eelnõule ja määruse kohaldamisele Eestis. Praeguseks saavad ühisrahastusplatvormid esitada Finantsinspektsioonile taotlusi üleeuroopaliste tegevuslubade saamiseks. 

Täna on töörühma peamine fookus toetada turuosalisi tegevusloa taotlemisel. Samuti osaletakse riikliku rahatarkuse strateegia töögrupis, rahapesu ja terrorismi rahastamise riikliku riskihinnangu töögrupis ning plaanitakse ka ühisrahastuse hea tava kaasajastamist. 

FinanceEstonia liikmetel on võimalik osaleda kõikide töögruppide töös ja kohtumistel. Vastavast soovist võib anda märku FinanceEstonia tegevjuhile Anu Müürsepale.