FinanceEstonia kommentaarid valitsusliidu programmile

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2023-2027 sisaldab mitmeid FinanceEstonia jaoks olulisi punkte. Teeme kiire ülevaate koos kommentaaridega olulisemast.

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programm aastateks 2023-2027 sisaldab mitmeid FinanceEstonia jaoks olulisi punkte. Teeme kiire ülevaate koos kommentaaridega olulisemast.

  • Seame eesmärgiks, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid. 

FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar: “Kui soovime, et Eesti ettevõtted toodaksid kõrgemat lisadväärtust ja siin asuksid kõrgemapalgalised ametikohad, siis on oluline soodustada peakontorite rajamist ja hoidmist Eestis. Rahvusvahelises konkurentsis toetavad paljud riigid just sel eesmärgil peakontorite kui nendega tavapäraselt seonduvate üksuste (nt R&D) rajamist oma riiki. Seda tehakse nii toetavate regulatsioonide kui ka finantsmeetmete kaudu. Alustuseks peaks Eesti looma tegevuskavad perspektiivikatele sektoritele, sh fintech strateegia, ning ajakohastama distantsilt tuvastamise nõudeid, et rahvusvahelist äri oleks Eestist üldse võimalik asjakohaselt teha.”

  • Tegeleme süsteemselt Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sealhulgas soodustame pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et soodustada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. 

FinanceEstonia juhatuse liige Aare Tammemäe: “Kohaliku kapitalituru toimimine on Eesti majandusele oluline, sest sellel on otsene seos majanduskasvu ja uute töökohtade loomisega. Sektori jaoks on keskne murekoht, et Eestis ei ole piisavalt tugevaid ja pikaajalise vaatega kohalikke nurgakivi-investoreid, kes saaksid pakkuda ettevõtetele kasvukapitali oma- või võlakapitali vormis. Selleks tuleks teha kõik, et tekiks tugev institutsionaalne kapital, mis investeeriks ka kohalikesse edulugudesse. Kõige olulisemad nurgakivi investorid on kohalikud pensionifondid.

Ühtlasi on vajalik riigipoolne aktiivsem finantsinstrumentide pakkumine kohalikul turul, et investoritel oleks rohkem kohalikke investeerimisvõimalusi. Nii riik ise kui ka riigile kuuluvad äriühingud võiksid olla oluliselt aktiivsemad võlakirjade avalike pakkumiste tegemisel. Lisaks peaks riik börsile viima riigile kuuluvad äriühingud. Riik peaks seisma selle eest, et kapitaliturg oleks võimalikult kättesaadav ka väiksematele ettevõtetele ja investoritele ning see oleks nii instrumentide kui ka investorite poolest võimalikult mitmekesine.”

  • Võtame eesmärgiks riigieelarve tasakaalu poole liikumise, vaatame üle nii riigieelarve tulu- kui ka kulupoole ja leiame kokkuhoiuvõimalused. 

FinanceEstonia juhatuse liige Andrus Alber: “Kellelegi ei ole üllatuseks, et kui kulud ületavad pidevalt tulusid, siis võlakoormus kasvab. Aastatel 2012-2019 oli Eesti riigivõlg stabiilselt 8-9% SKPst ja riigi reservid enam-vähem võrdsed võlaga. Tänaseks on võlg 18% SKPst. Senise eelarvepoliitika jätkumisel jõuab võlg 2027. aastaks juba 33%ni SKPst ja riigi netovarad on sügavas miinuses. See tähendab paratamatult kiiresti kasvavat kulu võla teenindamiseks ehk juba lähiajal kulutame igal aastal sadu miljoneid eurosid eelarve raha riigivõla intresside tasumiseks. Selle asemel, et kulutada seda tervishoidu, haridusse, turvalisusse.

Võlga on mõtet võtta juhul, kui see investeeritakse pikaajalist kasu toovatesse projektidesse ja kasvu. Eesti on viimastel aastatel võtnud laenu peamiselt jooksvate kulude katteks. Seepärast ongi oluline liikuda eelarve tasakaalu poole. Mida hiljem sellega alustame, seda suuremad peavad olema ühel hetkel maksutõusud või kulukärped. Kreeka võlg suhtena SKPsse kasvas 20% pealt (kus Eesti on praegu) 100%ni SKPst vaid 13 aastaga. Prantsusmaa eelarve oli tasakaalus viimati 49 aastat tagasi ja riigivõlg on tänaseks jõudnud pea 120%ni SKPst. Ärme korda nende riikide vigu.”

  • Soodustame inimeste pensioniks kogumist, selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikumaks tegemiseks ning anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks. Kasvatame inimeste teadlikkust võimalustest ja arendame finantsoskusi vanaduspõlveks valmistumisel ning loome personaalse konto pensionikogumise jooksvaks jälgimiseks kõigis kolmes sambas. 

FinanceEstonia kogumispensioni töögrupi juht Joel Kukemelk: “Detsembris 2022 avalikustati Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mis ütles: “Eesti pensioni netoasendusmäär on Euroopa Liidus tagantpoolt teine, jäädes alla 40%. Praktiliselt pooled ELi riigid pakuvad pensionäridele netoasendusmäära 70% ja enam.” Oleme tagantpoolt teised, vaid Leedust eespool. Eesti ei peaks leppima vaeste pensionäride ühiskonnaga ning selle muutmiseks on vaja Eestis sarnaselt lääneriikidega juurutada tööandjapension. Sellesama ettepaneku on teinud ka eelpool viidatud 140 leheküljeline pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs, mis ütleb, et Eestis tuleks “algatada tööandjapensioni eelnõu väljatöötamiskavatsus esimesel võimalusel.”

Tööandjapensioni päriselt tööle hakkamiseks on vaja ära kaotada tööandja poolt tehtud pensioni sissemaksete pealt võetav topelt pensionikindlustuse maks ehk 33% sotsiaalmaksumäära asemel tuleb rakendada neile sissemaksetele 13% maksumäära. FinanceEstonia hinnangul ei too see kaasa riigi eelarvetulude vähenemist, sest tööandjad ei vähendaks selle skeemi loomisel töötajate palkasid, vaid see oleks üks täiendav lisahoob tööandjatele enda tööturul atraktiivsemaks muutmisel. Sidudes omakorda töötaja II samba sissemakse suuruse (2%, 4% või 6%) tööandja poolt tehtava sissemakse suurusega (2%, 4% või 6%), oleks võimalik pensionisüsteemi olulist lisaraha koguma panna nii töötajad kui ka tööandjad. Nende sammudega vähendaksime tulevikus koormust riigieelarvele, parandaksime Eesti pensionäride elukvaliteeti, tugevdaksime Eesti kapitaliturge ja muudaksime Eesti ühiskonda majanduslikult tugevamaks.”

  • Jätkame mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist ja koostame erastamisele minevate ettevõtete nimekirja 2023. aasta lõpuks. 

FinanceEstonia kestliku rahastuse töögrupi juht Kaarel Ots: “Börsil on täna noteeritud kahe riigiettevõtte vähemusosalused: Tallinna Sadam je Enefit Green. Mõlemad on olnud selgelt edulood, viimane oma investorite arvu poolest erakordne isegi kogu maailmas. Mõlema ettevõtte puhul kuulub täna Eesti riigile oluliselt suurem osa kui 51%. Mõlemad ettevõtted on samas strateegiliselt olulised. “Mittestrateegiliste riigiettevõtte erastamise” kava võiks seega hõlmata tegelikult eranditult kõiki hetkel riigi ainuomandis olevaid ettevõtteid – iga ettevõtte, sh strateegiliselt olulise, vähemusosaluse börsil noteerimise vastu ei ole ühtegi argumenti. Seda tehes ei erastata ettevõtteid selle klassikalises tähenduses – päriselt erastatud – 100% osaluse müük – ei meenu ühtegi ettevõtet peale Eesti Teed AS-i.

Riik ei pea tegelema ettevõtlusega, vaid tagama võimalikult soodsa keskkonna ettevõtlusega tegelemiseks. Eesti kodanik vaid võidab riigiettevõtete osalisest börsile viimisest. Riigiettevõtete (osaline) börsile toomine võimaldab Eesti elanikel olla riigiga ettevõttes kaasomanik. Riigi osaluse säilitamine võib olla paljude vähem riskialdiste inimeste jaoks oluline argument investeerimisotsuse tegemiseks. Ühest küljest saab inimene panustada riigi ja ettevõtluse arengusse, teisalt teenida otsest tulu vähemalt stabiilse dividendi ja loodetavasti ka vara väärtuse kasvu näol.

Sama oluline on niisuguste “raha oma majandusse” investeerimisvõimaluste loomine ka meie pensionifondidele. Ettevõtte börsil noteerimine on kõige läbipaistvam müügimeetod, kus valitsus saab kujundada osaluste jaotumist ja viia ellu investeeringuid. Samuti kaob riigi ainuomanduses olevate ettevõtete poliitilise mõjutamise küsimus. Börsilolek tähendab, et ettevõtte juhtimine on läbipaistev ja finantsseis pidevalt valvsate analüütikute ja investorite jälgimise all. See loob eeldused parandada juhtimiskvaliteeti ja tulemuslikkust, mis omakorda loob pinnase ettevõtte väärtuse ja seega aktsionäride (osalise börsil noteerimise korral nii riigi kui ka erainvestorite) vara kasvatamiseks.

Lisaks aitab suure ja stabiilse riigiettevõtte osaluse börsile viimine Eestisse tuua rahvusvaheliste investorite tähelepanu ja raha, mis tähendab, et paraneb ka teiste ambitsioonikate kohalike ettevõtete rahastus. Kõike seda oleme näinud ka viimase nelja aasta jooksul nii Tallinna Sadama kui ka Enefit Greeni puhul. Rohkem julgust ja pealehakkamist!”

  • Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse. 

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht Martin Länts: “FinanceEstonia hinnangul on eesmärk tervikuna tervitatav, ent kiirlaenude reklaami keelustamine vajab täpsustamist, et vältida sellega kaasneda võivaid soovimatuid tagajärgi. Tegelikult puudub selline mõiste nagu kiirlaen, seega ei saa rääkida ka kiirlaenu reklaamist ning selle keelustamisest. Tõenäoliselt mõeldakse selle punkti all tarbijakrediidi reklaami. Tarbijakrediidi mõiste alla koonduvad ka näiteks eluasemelaen, liising, järelmaks, väikelaen ja krediitkaart. Kokkuvõttes tähendaks igasuguse tarbijakrediidi reklaami keelustamine ebamõistlikku konkurentsi piiramist ning takistaks inimesele targa finantsotsuse tegemiseks olulise teabe pakkumist. Kõige efektiivsem meede laenuturu läbipaistvamaks muutmiseks on koalitsioonileppes kiirlaenu reklaami keelustamise punktiga koos esitatud positiivse krediidiregistri loomise soov. Erasektor on seda pikalt soovinud ning pakkunud valmisolekut ka vajadusel registrit ise pidada ja arendada. Positiivse krediidiregistri kasutegur ning toimimise võti seisneb selles, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel peab olema kõigile Eesti finantsasutustele kohustuslik.”