Eksperdid: väikeriikide jaoks on korras rahandus eriti oluline

Finantsjulgeoleku tagamiseks peab riigirahandus olema korras. Kui kontroll korra juba kaob, on keeruline uuesti järje peale saada ning tasakaalu saavutada, tõdesid FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorumi arutelus "Korras riigirahandus kui finantsjulgeoleku alussammas" osalenud eksperdid. 

Finantsjulgeoleku tagamiseks peab riigirahandus olema korras. Kui kontroll korra juba kaob, on keeruline uuesti järje peale saada ning tasakaalu saavutada, tõdesid FinanceEstonia Finantsjulgeoleku Foorumi arutelus “Korras riigirahandus kui finantsjulgeoleku alussammas” osalenud eksperdid. 

Tänavu on riigieelarve eeldatav puudujääk 1,5 miljardit eurot ja nii jätkates kasvaks Eesti võlakoormus kiiresti. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul nõrgeneks hoogsa võlakoorma kasvuga riigi võimekus tulla majandusele appi uutes kriisiolukordades. “Eesti võlakoormus pole suur, kuid riigi tulud ja kulud on süsteemselt tasakaalust väljas. Riigivõla kiire kasvu pidurdamiseks on oluline eelarvedistsipliin taastada,” rääkis Kaasik. 

Kriisideks valmisolekuks on riigirahanduse üks olulisemaid puhvreid võime laenu võtta. “Väikeriikidel on kriisiolukorras laenu võtmine keeruline, kuid kõrge laenukoormusega oleks see veelgi raskem,” ütles Kaasik. Lisaks on riigirahanduses oluline ka reservide kogumine. Pikemas vaates oleks Eestile kasulik, kui praegune panganduskeskne majanduse rahastamine oleks mitmekesisem. “Praeguste plaanide järgi peab Eesti riik märkimisväärselt laenu võtma, seega võiks kohaliku võlakirjaturu edendamiseks kaaluda Eesti riigi võlakirjade välja laskmist Eesti turul,” lisas ta.

BaltCapi juhtivpartner Peeter Saksa hinnangul peaks Eesti sarnaselt teiste Balti riikidega kasutama julgemalt avaliku- ja erasektori koostööprojekte (PPP). “Kõiki asju ei pea tegema riigieelarvest. Peame õppima avaliku- ja erasektori koostööd rohkem kasutama. On mingid asjad, mida erasektor ei saa teha, aga näiteks riigimaanteid ei pea tegema riik ainult oma eelarvest. Tasub võtta laenu ja teha koostööd erasektoriga,” rõhutas Saks. Kuigi esialgsete kalkulatsioonide järgi näivad PPP-projektid reeglina kallimad, siis ehitus- ja teiste hindade kiire kasvu tingimustes on lõpptulemusena PPP-projektide tasuvus igal juhul selge. Rääkimata laiemast kasust, mida suure mõjuga objektide kiire valmimine ühiskonnale pakub.

Finora Panga kaasasutaja ja FinanceEstonia juhatuse liikme Andrus Alberi sõnul on oluline mõista, et riigieelarve tasakaal ei ole mingi teoreetiline heietus, mis on oluline vaid riigirahanduse süvahuvilistele. “Iga puudujäägis aasta tähendab suurenevat riigivõlga, mida peavad hakkama tasuma meie lapsed ja mis hammustab intressikuludena igal aastal järjest suurema tüki eelarvest. Prantsusmaa eelarve oli viimati ülejäägis 1974. aastal ehk varsti saavad nad “tähistada” 50 aasta möödumist viimasest eelarve ülejäägist. Meil on olnud puudujääk viimased 5-6 aastat. Kas oleme ka järgmised paarkümmend aastat puudujäägis, sest kogu aeg leiab selleks mõjuva põhjuse,” küsib ta.

Riigi rollist rääkides rõhutab Alber, et riigilt oodatakse tugevaid institutsioone rahanduse toetamiseks, finantsteenuste arendamiseks ning erasektori müksamist teenuste osutamiseks. “Kriisid pakuvad ka võimalusi ning neid ei tohiks maha magada. Kui kõik hästi läheb, siis on Läänemere piirkond NATO laienemise järel täiesti uues keskkonnas, mis pakub võimalusi nii ettevõtjatele kui ka finantssektorile,” ütles ta.

Sama tajub ka majandusekspert Raivo Vare, kelle sõnul lükkas suur osa välisinvestoreid Ukraina sõja puhkedes oma investeerimisotsuseid edasi. “Soome ja Rootsi NATOga liitumisel tekib kogu siinsele regioonile suurem strateegiline sügavus ning võime ühel hetkel muutuda välisinvesteeringutele atraktiivsemaks,” ütles Vare. Samas ei tohi tema sõnul Venemaa ohtu ka tulevikus alahinnata. “Me oleme piiririik ja Venemaa on jätkuvalt ohuks. Pingeallikad ei kao ka pärast sõja lõppemist, mis tähendab, et peame investeerima riigikaitsesse. Meil ei ole valikut,” rääkis Vare.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul peitub Eesti finantsjulgeoleku võti selgetes ja lihtsates normides ning tugevates institutsioonides. Erinevalt paljudest teistest riikides ei pidanud Eesti 2008. aasta finantskriisis finantssektorit ühegi sendiga toetama. “Alates 2014. aastast on Finantsinspektsioon suunanud ettevõtteid maandama rahapesu riske ja võtnud selle tõttu ära ka tegevuslubasid. Koroonakriisis piiras inspektsioon riskide paremaks maandamiseks pankade kasumite väljavõtmist ja võimaldas pankadel anda maksepuhkust,” rääkis Kessler inspektsiooni tegevusest finantsstabiilsuse tagamise osas.

Nii Ukrainas toimuv sõda kui ka muutuvad inflatsiooninumbrid mõjutavad finantsturge. Kilvar Kessleri sõnul on järelevalvele oluline, et finantssektor oleks piisavate puhvritega ja küberriskid oleksid samuti maandatud. “Majanduse vereringele mõjub tervendavalt, kui finantssektor ja järelevalve on võimalikeks ootamatusteks finantsturul valmistunud ning inspektsiooni soovitusel puhvreid kogunud,” märkis ta.

Fotod: Kristi Sits