Andrus Alber: miks hoiame hoiu-laenuühistuid looduskaitse all?

Eesti Panga statistika kohaselt on paarikümnesse Eestis tegutsevasse hoiu-laenuühistusse raha hoiustanud umbes 15 000 inimest. Kokku ligi 120 miljonit eurot. Kahe probleemse hoiu-laenuühistu hiljutises pankrotis on rahast ilma jäänud juba mitu tuhat inimest, tuulde on läinud üle 20 miljoni euro.

Eesti Panga statistika kohaselt on paarikümnesse Eestis tegutsevasse hoiu-laenuühistusse raha hoiustanud umbes 15 000 inimest. Kokku ligi 120 miljonit eurot. Kahe probleemse hoiu-laenuühistu hiljutises pankrotis on rahast ilma jäänud juba mitu tuhat inimest, tuulde on läinud üle 20 miljoni euro.

Kahjuks pole riik siiani soovinud hoiu-laenuühistute tegevust reguleerida, et kaitsta hoiustajaid ning tagada võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Kas aga keegi kujutaks ette sarnast passiivsust olukorras, kus enam kui kümnendik pankade klientidest oma rahast ilma jääks, küsib FinanceEstonia juhatuse liige Andrus Alber. 

Tegemist on retoorilise küsimusega, sest teame hästi, et pangad, krediidiandjad ja -vahendajad, ühisrahastud, aga ka krediidiandja tegevusloaga reisibürood ning telekomid on kõik reguleeritud. Seetõttu rakendavad nad ka vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hoiu-laenuühistute tegevuse üle puudub aga igasugune kontroll. Hoolimata sellest, et sarnaselt pankadega hoiustatakse raha ja antakse laenu.

Selle tulemusel riskib täna 15 000 inimest võimalusega oma rahast päevapealt ilma jääda. Nii nagu see juhtus Eriali ning Eesti Arengu hoiu-laenuühistu klientidega. Et see nii ei läheks, ei tohi hoiu-laenuühistutesse suhtuda kui looduskaitse all olevatesse taimedesse, keda ei tohi puutuda. 

Olukord, kus rohkem kui kümme protsenti hoiu-laenuühistute klientidest jääb oma rahast ilma, viitab süsteemsele probleemile. On tore, et rahandusministeerium koostab seadusemuudatusi, mis hoiu-laenuühistute valdkonda korrastama hakkavad. Kuuldavasti jõuab eelnõu kooskõlastusringile veel sel aastal.

Väga loodaks, et see saab olema konkreetne ning paneb aluse turu korrastumisele. Nii nagu see juhtus 90ndate alguses toimunud pangareformi tulemusel, kui 42 pangast jäi alles veidi üle kümne. Samuti hiljuti toimunud krediidiandjate ja -vahendajate reformi tulemusel, mis jättis 200 krediidiandja asemel tegutsema 50. Ka ühisrahastus on liikumas järelevalve alla. Analoogne reform on vaja ära teha ka hoiu-laenuühistutega – ainult nii pääseme järgmistest skeemitajatest!