News feed

Tweets by @FinanceEstonia

 

Europe needs more diversity in financing

Europeans should have better access to alternative funding, such as venture capital or equity, instead of relying mostly on bank credit or retained earnings to finance investments, experts said at Finance Estonia conference on Wednesday.

„Credit availability in many [European] countries is problematic,” Niall Bohan, Head of Unit for Capital Markets Union in European Commission, said at the conference, giving examples of several different EU member states where banking system is still trying to cope with the aftermaths of the recent financial crisis. „Our last mission was about putting out fires in the banking system.”

Bohan added that the EU should observe more closely how financing issues are dealt with in the United States where enterprises have easier access to wider selection of financing tools than in the EU. „We don’t need to become American, but we need to become a bit more American than we are at the moment,” Bohan said. „We have failed to build a functioning venture capital market in Europe. 75% from households and corporate funding comes from banks. That’s the problem we have.”

He explained that if venture capital markets in Europe would have been as deep as they are in the US, more than 4000 additional companies could have been financed during the last five years. It would have meant additional capital of 90 billion euros. Bohan added that it is crucial to make it easier for companies to go public and improve access to secondary bond markets.

One of the initiatives that the European Commission is looking into to improve the situation is a plan to create a Capital Markets Union (CMU) that would create deeper and more integrated capital markets in all 28 EU member states. With the CMU, the Commission will explore ways of reducing fragmentation in financial markets, diversifying financing sources, strengthening cross border capital flows and improving access to finance for businesses, particularly small and medium size enterprises (SMEs).

„Europe has some of the largest companies in the world, but at the same time it has many SMEs. Vast majority of firms by numbers are SMEs,” said Richard Fenner from The CityUK, adding that medium size enterprises that need alternative financing opportunities most should be at the focus of CMU as smaller SMEs are unlikely to use financing from capital markets directly. „In some countries companies have very easy access to finance, in some not so much. Smaller firms tend to rely on retained earning or bank facilities to finance operations and expansion.”

 

 

New challenge for bankers: the Millennials

Banking system is not yet completely out of the woods after the last financial crisis, but is already facing new problems – Millennials are coming of age and being totally different customers than their parents they have the power to disrupt banking system.

Financing system is going to change during the next decades, Johan Lorenzen, chief executive officer of Holvi, said at Finance Estonia conference on Wednesday. „We are approaching a perfect storm that will take banking through big changes,” said Lorenzen who had different arguments to back his opinion, one of them being human beings – people’s behaviors are changing and the primary driver of that are the Millennials, people born mainly in the 1990′s.

„They see everything as service. It’s a decade of good user experience and they also want to see that  in banking,” Lorenzen said. In his opinion older generations are more likely to cast off brands or services they are not familiar with, but the younger generations are differently also in that aspect.

Lorenzen’s Holvi is Europe’s first digital current account with its own IBAN number and unique infrastructure. Holvi has a payment service provider license, which makes them independent from banks. Account can be opened online and should less than five minutes to get started. According to Lorenzen, at their website around 50% of account openings are done during the weekend. Or in other words – not during the usual banking hours. This also means that classical advertising doesn’t work on Holvi’s potential customers, instead 80% of their growth comes through communities. At the moment they grow around 6% a week and according to Lorenzen they could grow more as customers standing in line behind their door, being put in the waiting list.

Many of the customers are small businesses that employ 29% of European Union’s work force and create 85% of new jobs in the union. More and more of them are owned by the Millennials more than 70% of whom, according to Millennial Disrpution Index, would rather go and see a dentist than a banker. The same survey says that out of ten brands the Millennials like the least, four are banks. Every third Millennial believes they won’t need a bank at all. Some of them set up startups, claiming they need better banking services.

„They set up a Facebook page, they start blogging and tweeting, pitching their idea for investors. Somebody gives them 20,000 euros and then… nothing happens,” Linnar Viik, Information Technology Visionary said and asked – is Holvi a startup or a bank. „Will banks learn how to innovate or will startups become banks?”

„At the end of the day, you’ll have 100 banks and 10,000 startups. The guy who is going to win is the one who is willing to go first and fail,” Lorenzen replied, adding that banks are not so willing to take risks or trying out new things. „In the end you have to accept the risk – you’re developing a new business model and you have to be willing to fail.”

 

Jouni Hakala: “The size of the Nordic-Baltic VC market is about 10,5 billion euros”

Jouni Hakala, director of new investment opportunities in Finnish Industry Investment (FII) talked in FinanceEstonia International Forum about Baltic Sea area VC market and the role of a governmental investor.

According to market statistics in 2013, Finland ranks 1^st in Europe in VC activity. “Baltic countries are making also very good progress. Your investments in VC market have increased year after year and you are getting closer to EU average,” added Hakala.

The total size of the Nordic-Baltic VC market is about 10,5 billion euros. “The Nordics generate nearly 10% of all unicorn exits globally, even though their GDP share is only 2%. Unicorns in that case is equivalent to 1 billion USD exit. So in a global sense we are doing extremely good,” told Hakala. Volume of exits >$1 billion from the Nordics has steadily increased with 2014 being a record year. In Europe, Nordic countries account for more than 50% of all such exits

According to Hakala, the only way to make Baltic and Nordic VC market sustainable is to have a constant flow of success stories.

FII is an established, well recognized financial institution investing into the Finnish SME sector through fund and direct investments FII operates on market driven basis and is 100% owned by the Finnish government.

 

Äripäev: Kapitaliturg vajab nišitooteid. Peagi avaneb Euroopa turg

Eesti Panga president Ardo Hanssoni hinnangul ei ole võluvitsa, millega Eesti kapitaliturgu elavdada, küll aga võiks rohkem tekkida nišitooteid.

Euroopa Komisjon loob kapitaliturgude liitu, mis peaks kapitalituru elavdamisele kaasa aitama kogu Euroopas. Plaanist räägiti lähemalt eile Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia rahvusvahelisel foorumil. Arutati kapitaliturgude liidu loomise ning finantstehnoloogia valdkonna muutuste üle Euroopas.

Ettevõtetele suuremad võimalused. Eesti Panga president Ardo Hansson ütles enne foorumit intervjuus, et kapitalituru arenemine tähendaks ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusija paremaid hinnatingimusi. “Mida rohkem konkurentsi, seda madalamad hinnad on,” lausus ta.

“Kindlasti ühte võluvitsa ei ole, et teed üks või kaks liigutustja raha liigub. Paljudes valdkondades peab asju üle vaatama – kas regulatiivne keskkond diskrimineerib või soodustab, kuidas maksustamine ja järelevalve on,” märkis Hansson. Ta ei tahtnud tuua näiteid, mis täpsemalt peaks kapitaliturul muutuma, sest pole enda sõnul valdkonnaga sedavõrd kursis. Ta ütles vaid: “Tundub, et need on teemad, millele peaks otsa vaatama.”
Hansson ei usu, et riigivõlakirjade emiteerimine kapitaliturgu oluliselt elavdaks, võibolla aitaks vaid natuke kaasa. “Lätis ja Leedus on võlakirjad olemas, aga ega see võlakirjaturg seal palju paremini ei toimi,” nentis ta.

Hansson ütles, et turud toimivad paremini siis, kui on rohkem mahtu, rohkem inimesi, rohkem SKTd. “Kui turg ei arene, siis võibolla on vaja rohkem nišitooteid, mis ümber turu tekivad ja võivad teenindada ka teisi turge,” arutles Hansson.

Hansson nentis, et kindlasti on paljudel ettevõtetel lihtsam minna panka kui võlakirju emiteerida, sest kulud on selles süsteemis madalamad. “Turg võiks olla mitmekesisem, kui ta praegu on, praegu on liiga pangakeskne,” lisas ta.
Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraadi töötaja Niall Bohan rääkis foorumil, et pärast kapitaliturgude liidu loomist saaksid ettevõtted raha kaasata nii Eestist kui ka väljastpoolt, sest kapitaliturg toimiks riikideüleselt.

Bohan tõdes, et Eestis on pangandusturg hästi arenenud ja sealt raha kaasamisega probleeme ei ole, aga igal pool Euroopas see nii ei ole.

Ettevõtjatele rohkem võimalusi. Finance-Estonia juhatuse esimees Aare Tammemäe ütles, et hästi toimivad kapitaliturud täiendaksid pangandusturgu ja võimaldaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaasata kasvuks vajalikku kapitali nii Eestist kui ka väljastpoolt. “Eriti on Eesti ettevõtjatel puudu omakapitalilaadset finantseerimist ning võlakirjainstrumente,” rääkis Tammemäe, kes oli ka foorumi eestvedaja.

“Riik peaks kasutama ära soodsa aja finantseerimisturul ja jõulisemalt investeerima taristusse ning kasvuvaldkondadesse, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti. Lisaks riiklikele investeeringutele on erinevad mudelid, kus luuakse võimalused erainvestorite kaasamiseks. Hea näitena võib tuua välja Baltic Innovation Fondi initsiatiivi,” kinnitas Tammemäe.

Bohani sõnul on Euroopa Komisjonil tegevuskava, millega kapitaliturule elu sisse puhuda, sama plaan on Tallinna börsil Baltimaade turuga.


Tasub teada: Mida tahab saavutada kapitaliturgude liit?

Parandada nende ettevõtete ligipääsut urupõhisele rahastusele, mis soovivad kapitali suurendada.
Luua tingimused piiriülestele investeeringutele ja kõrvaldada poliitilised barjäärid kapitalile.
Soodustada investeerimist jaeja institutsionaalsetele investoritele ning luua täiendavat tulu, et pensione paremini rahastada. Suurendada investeeringute kättesaadavusti nfrastruktuuri.
Luua tugevam omakapitalikultuur Euroopas ja murda võla / fikseeritud tulu sõltuvust.
Jälgida ja juhtida riski ülekandumist pangandusest mittepangandusega seotud kanalitesse – makrotasandi mõõde.

ALLIKAS: NIALL BOHAN EUROOPA KOMISJONI FINANTSTEENUSTE JA KAPITALITURGUDE PEADIREKTORAADIST

FinanceEstonia

Loodud 2011. aastal.
Esindab finantssektori organisatsioone.
Eesmärk luua liikmetele arenguvõimalusi ja toetada majandusarengut valdkonna rahvusvahelistumise, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavuse parandamise kaudu.
Koondab enam kui 50 liiget ja koostööpartnerit.

Äripäev, 14.05.15
“Kapitaliturg vajab nišitooteid. Peagi avaneb Euroopa turg”, autor Virge Haavasalu

 

 

Äripäev: “Neivelti ja Viigi uus firma käivitub suvel”

Täna finantsinspektsioonilt makseasutuse tegevusloa saanud firma Elementare teenused ja tooted peaksid turule tulema selle suve jooksul, ütles ettevõtte juht ja üks omanikke Linnar Viik. Nende turustamine saab olema ennekõike Eestist väljapool.

Elementare juht ja üks omanikke, infotehnoloogist visionäär Linna Viik ütles telefonis etteruttavalt, enne kui oli jõudnud kuulda küsimust, et Elementarele antud tegevusluba ja sellega seotud sisu kommenteerib ettevõte alles siis, kui neil on teenus ja toode olemas. „Inspektsiooni poolt välja antud tegevusluba on väga tore asi, aga see on ainult pisikene formaalne etapp tegelikult teenusest, mida kavatsetakse turule tuua või on eeltingimus selleks,“ märkis ta.

Pealegi lubas Viik, kui nende poolt pakutav teenus on valmis, siis nad kindlasti tulevad kõige esimesena Äripäeva ajakirjanike juurde, et neile näidata, mida ettevõte teeb. 
Küsimusele, kas ajakirjanik võib spekuleerida, millega ettevõte hakkab tegelema, soovitas Viik seda mitte teha. „Läheb sama metsa, mida Eesti Ekspress on teinud,“ põhjendas ta. Nimelt kirjutas Eesti Ekspress eelmise aasta detsembri alguses pealkirja all „Uus Eesti pank on tulemas?“, et Elementare asutajad Indrek Neivelt ja Linnar Viik ei ole valmis midagi ettevõtte tegevuse kohta lähemalt rääkima. “Plaanime rääkida siis, kui midagi öelda on,” ütles ka toona Viik Eesti Ekspressile.

Lisaks kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu, et Elementare taotleb Euroopas kaubamärgikaitset muu hulgas arvutisüsteeme, tarkvara, elektroonilisi rahaülekandeid ja internetipangandust puudutavates kategooriates. „See on ka kõik, mis uuest ettevõttest ametlikult teada on, sest asjaosalised vaikivad oma plaanidest,“ seisis artiklis.

Holviga analoogsed eesmärgid

Küll aga vedas Viik läinud kolmapäeval kapitaliturgude elavdamist käsitleval Finance Estonia foorumil paneelidiskussiooni, kus ta rääkis ühe arveldusteenuseid pakkuva Soome start-up ettevõtte Holvi juhi Johan Lorenzeniga digitaalpanganduse arengutest. Holvi pakub e-pangandusega seotud teenuseid, mis tähendab, et ettevõte saab internetis avada pangakonto, olenemata ajast ja kohast. See on selline IT-platvorm, mille kaudu saab teha ülekandeid, makseid, väljastada arveid jmt.

„Jah, me teeme nendega juba pikemat aega väga tihedat ja väga meeldivat koosmõtlemist ja koostööd. Kaugemad eesmärgid on analoogsed. Meil on kaugemad eesmärgid Euroopa finantsteenuste turul aidata kaasa paremate teenuste tekkele. See on selline ühine osa,“ oli ta veidi avameelsem, kui kuulis sõna Holvi.

Viik ei osanud öelda, kas sellise makseasutuse tegevusloa on peale Elemantare veel keegi Eestis saanud. Küsimusele, kas sda asja, millega Elementare turule tuleb, ei ole Eestis põhimõtteliselt siiamaani pakutud? „Kõige õigem ja ausam vastus on sellele, et Eesti ei ole primaarturg sellisele teenusele,“ vastas ta.

Te ei hakka seda üldse Eestis pakkuma või? „See on see, et Transfire Wise´i teenust ka mõned eestlased kasutavad, aga primaarturg on kindlasti kusagil mujal,“ lisas ta. Kas see on sellepärast, et niivõrd väike turg on või? „Ma tõesti ei hakka praegu detailidesse minema,“ soovis Viik jutu kokku võtta. Uudiseid võib tema sõnul kuulda suve jooksul.

Taust

*AS Elementare loodi 2014. a oktoobris.

*Äriregistri järgi on ettevõtte tegevusalaks finantsteenused, välja arvatud kindlustus ja pensionifondid.

*Omanikud: võrdsete osalustega Glocl OÜ ( Linnar Viik), Trust IN OÜ (Indrek Neivelt), Pankwerk OÜ (Tea Trahov ).

*Juhatuse liikmed: Linnar Viik (Mobi Solutions OÜ üks omanikke ja visionäär)ja Vilve Vene (IT-firma Icefire OÜ üks omanikke).

*Nõukogu liikmed: Indrek Neivelt, Liivi Kompus (Icefire OÜ üks omanikke) ja Tea Trahov (Icefire OÜ juhatuse liige).

Äripäev, 15.05.15 “Neivelti ja Viigi uus firma käivitub suvel”, autor Virge Haavasalu  

 

13.05 Kuku raadio: “Intervjuu Aare Tammemäega FEIFi teemadel” http://podcast.kuku.ee/2015/05/13/intervjuu-2015-05-130600/

 

13.05 BNS: “Eesti kasvupotentsiaal on lähiaastail 3-4 protsenti”

TALLINN, 13. mai, BNS – Eesti majanduse kasvupotentsiaal on lähiaastatel 3–4 protsenti, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

“Näeme, et meie kasvupotentsiaal on lähiaastatel 3–4 protsenti. See on veidi kõrgem sellest, mis praegu saavutatud on,” rääkis Hansson Finance Estonia aastakonverentsil.

“Potentsiaali rakendamisel on väga positiivne asjaolu, et meie majandus on äärmiselt tasakaalustatud. Kaheksa-üheksa aastat tagasi oli olukord hoopis teine. See teeb jätkusuutlikuse rohkem tõenäoliseks,” ütles ta.

Eesti majanduse üks väheseid murekohti on asjaolu, et palgakasv on produktiivsuse tõusuga võrreldes mõnevõrra liiga kõrge, lisas Hansson.

 

 

13.05 BNS: “Komisjon: EL kasutab praegu vaid 12% riskikapitalituru potentsiaalist”

TALLINN, 13. mai, BNS – Euroopa Liidus (EL) on riskikapitali kaasamine vaid 12 protsenti sellest määrast, mida võiks saavutada, kui turud oleksid sama sügavad kui USA-s, rääkis Euroopa Komisjoni kapitaliturgude liidu üksuse juht.

“Riskikapital on vaid 12 protsenti sellest, mida võiksime USA-ga võrreldes saavutada. Sama sügav riskikapitaliturg kui USA-s oleks võinud viimase viie aasta jooksul olla väärt täiendavad 90 miljardit eurot, mille abil oleks olnud võimalik rahastada üle 4000 ettevõtte,” rääkis Komisjoni kapitaliturgude liidu üksuse juht Niall Bohan Finance Estonia aastakonverentsil.

Ta märkis, et kui võrrelda Euroopa Liidu majanduse struktuuri USA-ga, siis on mahajäämus iga-aastaselt investeerimisjärgu reitinguga võlakirjades 65 miljardit dollarit, aktsiate järelturul 28 miljardit dollarit, aktsiate enampakkumiste vallas 10 miljardit dollarit, suure tootlikkusega võlakirjades 80 miljardit dollarit, fintantsvõimendusega laenudes 350 miljardit dollarit ja riskikapitalis 25 miljardit dollarit.

Kapitaliturgude liidu põhiidee ongi vähendada sõltuvust pangalaenudest ning arendada turupõhise rahastuse infrastruktuuri, selgitas Bohan. “Kriis, alguses krediidimull ja hiljem võlakriis, on Euroopale jätnud sügavad armid. Eelmine Komisjon oli sunnitud tegelema peamiselt tulekahjude kustutamisega. Nüüd vajame me kasvu. Kapitaliturgude liit on kasvu toetav poliitika, mille eesmärk on siduda Euroopas tühjalt seisev ressurss tootlikkusega,” rääkis ta.

Näiteks on infrastruktuur üks oluline valdkond, kus võiks rohkem kaasata erakapitali, märkis ta. Euroopas on tema sõnul infrastruktuuri rahastamise puudujääk – selles vallas tugineme üldiselt vaid avaliku sektori rahastusele ning vähem erakapitalile. 2020. aastaks ulatub defitsiit triljoni euroni. “Nii ongi meil ühest küljest olukord, kus inimesed hoiavad raha madratsi all, kus see teenib nulltootlust, samas kui infrastruktuuriprojektid on alarahastatud,” ütles ta.