Uuring: pea pooled Eesti elanikest on pensionipõlve suhtes ebakindlad

Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti elanike rahatarkuse uuringust selgus, et pikaajalise investeerimisega tegeleb vaid vähene osa Eesti elanikest. Seetõttu on üsnagi loogiline, et 48% vastanutest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama.

Rahandusministeeriumi poolt tellitud Eesti elanike rahatarkuse uuringust selgus, et pikaajalise investeerimisega tegeleb vaid vähene osa Eesti elanikest. Seetõttu on üsnagi loogiline, et 48% vastanutest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama.

Ühel või teisel moel on säästmisega tegelenud 69% vastanutest, samas 31% elanikest ei pane üldse raha kõrvale. See näitaja väheneb aastatega, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal oli see 35% vastanutest. 

Endiselt on kõige sagedasem säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42%), millele järgneb sularaha hoiustamine (28%). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13% elanikest, sh aktsiaid või osakuid omab 4%.

Ligi pooled ehk 48% vastanutest on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama. Vaid 21% oli kindel või täiesti kindel, et pensionipõlveks on rahaasjad hästi planeeritud, sh 14% polnud sellist plaani olemaski. 

Kui II pensionisammas muudetaks vabatahtlikuks, jätkaks uuringu järgi sinna raha kogumist 49% praegustest liitunutest. Raha kavatsevad seejuures välja võtta peamiselt need, kelle teadmised väiksemad ja kes ise majanduslikult haavatavamad, mis kahjustab nende olukorda pensionieas.

Tutvu Eesti elanike finantskirjaoskuse uuringuga siin.