Rauno Klettenberg: “Londoni firmad Tallinnasse”

Üks loogiline, kuid ilmselt mitte lihtne samm on meelitada osa Suurbritanniast lahkuda plaanivatest ettevõtetest Eestisse, kirjutab FinanceEstonia juhatuse esimees Rauno Klettenberg .

Üks loogiline, kuid ilmselt mitte lihtne samm on meelitada osa Suurbritanniast lahkuda plaanivatest ettevõtetest Eestisse, kirjutab FinanceEstonia juhatuse esimees Rauno Klettenberg Äripäeva arvamuskülgedel.

Suurbritannia valijate otsus lahkuda Euroopa Liidust tähendab muuhulgas seda, et osa ettevõtteid ja pakutavaid teenuseid võib Londonist ära liikuda. Otsima paremat kodusadamat Euroopa Liidu liikmesriikide hulgast. See tähendab, et mõjupiirkonnad nii finantsvaldkonnas kui ka majanduses tervikuna jaotatakse vähemalt osaliselt Euroopas ümber. Küsimus on seejuures selles, kas ja mida meil siin võita oleks?

Mõistagi ei ole realistlik loota Eesti kui uue Euroopa Liidu finantskeskuse loomise peale. Kui meil siiski õnnestuks kasvõi murdosa oma asukohta muutvatest ettevõtetest või nende tugiüksustest Eestisse meelitada, oleks see meie majandusruumi suurust arvestades oluline võit.

Euroopa Liidu suuremad tõmbekeskused omavad muidugi selget eelist. Neil on pakkuda mastaapi, sobivat majandus- ja maksukeskkonda, kus on hästi toimiv ettevõtluse ning kapitali liikumise ökosüsteem ja seda toetav seadusandlik keskkond.

Kasutame ära oma tugevust

Küll aga on täiesti realistlik püüdlus leida oma nišš või valdkond, millest osa Eestisse saamisele edukalt pretendeeriksime. Finantstehnoloogia ja sellega seonduv on üks valdkondadest, kus Eesti tegutseb tipptasemel ning mille digitaalse loomuse tõttu ei ole asukohariigi füüsiline suurus tähtis. Miks mitte meelitada oma äri juhtimist või arendamist meie juurde tooma esmalt just seda osa Suurbritannia ettevõtlusest, mis on seotud uute tehnoloogiate ja innovatsiooniga?

Ka e-residentsus omandab selle taustal veelgi potentsiaalikama rolli. Seega on aeg propageerida Eesti tugevusi, kuid samal ajal tegeleda kitsaskohtade eemaldamisega. Toon välja kolm olulist valdkonda, kus peaksime ettevõtluse edendamise nimel tegema kiireid muudatusi.

Esiteks, tähelepanu tuleb pöörata kahele konkreetsele seadusele: välismaalaste seadus, mis reguleerib seda, kui kerge on välisresidendil Eestis äri ajada; ja isikut tõendavate dokumentide seadus, mis reguleerib seda, kui väikeste kuludega ja kui kerge on isikutel tuvastamist nõudvates valdkondades oma tegevust korraldada.

Teiseks, finantsteenuste maksu kehtestamist kaaluvate riikide hulgast välja astumine likvideeris juba olulise riski, mis püsis Eestil võrreldes meie lähiriikidega, kes olid maksu kehtestamisele vastu juba varem. Samuti võib positiivseks näiteks tuua tütarühingu maksuvabastuse ja edasilükatud kasumi maksustamise. Edasilükatud kasumi maksustamine on tore neile, kes tegutsevad kasumlikult ja soovivad seda kasumit ettevõtluses pööritada. Samas edasilükatud kasumi maksustamine üksinda pole müügiargument, sest meil on puudu tütarühingu osaluse müügi maksuvabastus, mis on olemas enamuses Euroopa riikides.

Seejuures alustavate ettevõtete jaoks pole kindlasti fookuses nullmääraga tulumaks reinvesteeritud kapitalilt, vaid pigem tööjõumaksud ja maksusoodsad optsiooniprogrammid. Samuti tuleb kaaluda võimalikke maksuerisusi alustavatele ettevõtetele.

Kapitali kättesaadavus

Kolmandaks ei pea ma silmas mitte ainult laenuraha, aga kapitalibaasi laiemalt. Arvestades meie praeguse kapitalituru piiratust, on hädavajalik olukorda parandada.

Kuigi Suurbritannia liidust lahkumise mõju paistab praegu olevat Euroopale pigem negatiivne, tuleb meeles pidada, et igas muutuses peitub ka võimalus. Ka riik oma esinduste ja suhtlusvõrgustikuga saab teha aktiivset müügitööd Eesti külgetõmbavuse suurendamiseks. On oluline, et me kõik panustaksime Eesti kui atraktiivse sihtkoha nähtavaks muutmisesse.