Martin Länts: ootame positiivse krediiditeabe seaduse heakskiitu

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul on liikmed andnud aasta jooksul aktiivselt tagasisidet erinevate seadusemuudatuste või uute seaduste väljatöötamise kavatsustele. Silmas peetav eesmärk on seejuures alati, et Eesti finantsturu ökosüsteem oleks jätkusuutlik ja võimaldaks tehnoloogia arenguga kaasas käia.

FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juhi Martin Läntsi sõnul on liikmed andnud aasta jooksul aktiivselt tagasisidet erinevate seadusemuudatuste või uute seaduste väljatöötamise kavatsustele. Silmas peetav eesmärk on seejuures alati, et Eesti finantsturu ökosüsteem oleks jätkusuutlik ja võimaldaks tehnoloogia arenguga kaasas käia.

„Ehkki märkimisväärseid läbimurdeid 2021. aastal meie vaates seadusandlikus keskkonnas ei toimunud, siis seisame ka edaspidi oma liikmete huvide eest, et kõigil turuosalistel tekiks võimalus kliendi nõusolekul saada ligipääs kliendi maksuandmetele, aga ka positiivsele krediiditeabele. See tagaks paremad ning vastutustundlikumad laenuotsused,“ märkis Länts.

Töögrupi üheks oluliseks fookusteemaks olid lõppeval aastal FinanceEstonia suunised krediidiandjatele ja -vahendajatele rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamiseks. Kaardistustöö eesmärk oli lihtsustada ning ühtlustada rahapesuga seotud riskide hindamist ja tuvastamist kogu sektoris. Nimelt kohustuvad rahapesu tõkestamiseks kõik krediidiandjad hindama, millised riskid seonduvad nende tegevusega. Sealt edasi tuleb kasutusele võtta sobivad meetmed tuvastatud riskide maandamiseks.

Teise olulise teemana jääb 2021. aastasse töögrupi sisendi andmine seoses positiivse krediiditeabe seaduse väljatöötamisega. „Kahjuks esimene seaduse väljatöötamise kavatsus ministeeriumide ülest heakskiitu ei saanud. Samas on teine ja täiendatud versioon nüüd valmis saanud ning ootab omakorda heakskiitu,“ lisas Länts.

Kolmanda olulise teemana on töögrupp seisnud turuosaliste võrdse kohtlemise eest. Olgu selleks siis näiteks võimaluse loomine krediidiandjatele avalikult või suunatult pakutud võlakirjade kauplemisele võtmise osas või maksuandmete kasutamine krediidiotsuste tegemisel. Samuti peegeldub see laenuteenindamise piirmäära kehtestamise osas antud sisendis või osalemises rahandusministeeriumi uuringus seoses krediidituru olukorraga. 

„Hea on tõdeda, et ka justiitsministeeriumi arvates on võlausaldajate kaitse oluline ning firmamatjate elu ei peaks nii lihtne olema. Samas piirab reklaamiseadus jätkuvalt mõistlike tootetingimuste tutvustamist tarbijatele, positiivset krediidiinfot ei saa turuülesalt kasutada paremate ning vastutustundlikumate laenuotsuste tegemisel ning finantspettused on jätkuvalt kasvavas trendis,“ loetles töögrupi juht teemasid, millega tuleb edasi tööd teha.