Kaido Saar: Eestil on puudu fintech strateegia, positiivne krediidiregister ja tugev kapitaliturg

Lõppev aasta on finantssektorile olnud taas mitmes mõttes murranguline. FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul pole väljakutsetest puudust olnud. Järgmisele aastale mõeldes jätab ta aga kõlama kolm prioriteetset teemat: kapitaliturgude areng, positiivse krediidiregistri loomine ning Eesti fintech strateegia sünd.

Lõppev aasta on finantssektorile olnud taas mitmes mõttes murranguline. FinanceEstonia juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul pole väljakutsetest puudust olnud. Järgmisele aastale mõeldes jätab ta aga kõlama kolm prioriteetset teemat: kapitaliturgude areng, positiivse krediidiregistri loomine ning Eesti fintech strateegia sünd. FinanceEstonia kümnendale tegutsemisaastale punkti pannes oli aga põhjust hetkeks ka tehtule tagasi vaadata.

Kuidas ja millal sinu tee esimest korda FinanceEstoniaga ristus?

Mul ei olnud kahjuks au olla kümme aastat tagasi FinanceEstonia käima tõmbajate ringis. Esimest korda kuulsin sellisest uuest organisatsioonist Pangaliidu juhatuse liikmena. FinanceEstonia käis end seal presenteerimas, et liiduga koostööd teha. Tol hetkel oli tegemist veel üsna uue organisatsiooniga ja mäletan, et esimese hooga ei osanud väga palju sellest midagi oodata. 

See oli aeg, mil väga aktiivselt otsiti uusi liikmeid. Sealt tekkis ka järgmine kontakt?

Uus ja vahetu kontakt tekkis minul FinanceEstoniaga ajal, mil juhtisin Bigbanki. Toonane FinanceEstonia juhatuse esimees Aare Tammemäe ja tegevjuht Anu Müürsepp käisid mulle personaalselt oma tegevust ja eesmärke tutvustamas ning kutsusid mind finantstehnoloogia töögruppi juhtima. See oli 2015. aastal. Pangajuhina nägin, et meil oli finantssektoris tegutsejana vaja lisaväljundit, kus kanaliseerida oma probleeme ja vajadusi. Ehkki FinanceEstonia oli tol hetkel võrreldes tänasega pisike, siis tajusin võimalust leida sealt mõttekaaslasi, et ühiselt finantssektori probleeme lahendada.

Mis nägu FinanceEstonia toona oli ja kuivõrd erinev oli see tänasest?

Võib öelda, et need on kaks täiesti erinevat organisatsiooni. Tol hetkel ei olnud FinanceEstonia kindlasti ühiskonnas ega ka riigiasutuste silmis kitsamalt nii tuntud. Täna oleme organisatsioonina suutnud end kindlasti tõestada. Näeme ja tunneme, et riigiasutused kuulavad meid ning küsivad meie arvamust. Aktiivne suhtlus toimub igal tasandil. Lisaks tegusatele liikmetele väärib selle saavutamise eest eraldi kiitust meie tegevjuht Anu Müürsepp, sest ilma temata ei oleks me täna siin, kus oleme. 

Mis teemad sel ajal kõige aktuaalsemad olid?

Näiteks oli juba siis väga aktuaalne positiivse krediidiregistriga seonduv. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus sellist registrit veel ei ole. Juba siis tõstatasime selle teema ja nägime, et on veel väga palju finantssektori ettevõtteid, kes sarnast mure jagavad. Lisaks tegelesime veel erinevate teemadega, mis olid seotud tehnoloogia kasutamisega inimeste distantsilt identimiseks. Selle suur eesmärk oli digitaalsete teenuste pakkumise lihtsustamine. 

Millised olid suurimad töövõidud ajast, mil juhtisid fintech töögruppi?

Kõige tugevam murekoht ilmselt oligi see, kuidas pakkuda digitaalseid teenuseid ilma füüsiliselt klienti tuvastamata. Kuna Eesti on nii väike, siis ükski siin alustav fintech ettevõte ei raja oma äri ainult Eestile mõeldes. Vaade on kohe algusest rahvusvaheline. See oli üks suuremaid teemasid, mida koostöös Veriffiga lahendada aitasime. Tore on seejuures meenutada, kui väike Veriff sel ajal oli võrreldes praegusega. Ütlen ikka, et elus kipub olema nii, et need, kes on aktiivsemad, on lõpuks ka edukamad. 

Mulle meenub ka 2017. aastal FinanceEstonia korraldatud rahvusvaheline Fintech Foorum – ilmselt võib sellegi töövõiduna kirja panna?

Minu jaoks on FinanceEstonia kümne tegevusaasta kõige eredamateks hetkedeks kõik üritused, mis selle aja jooksul on korraldatud. Ja neid on olnud päris mitmeid, alustades miniseminaridest kuni rahvusvaheliste konverentsideni välja. Kõik need üritused on olnud ühtviisi hea vibe’ga. Kõige värskemalt on meeles alles hiljuti peetud kümnenda tegevusaasta tähistamiseks mõeldud üritus, kus olid koos nii liikmed, partnerid kui ka riigiasutuste esindajad. Isegi kui tavaolukorras on mõned meie liikmetest konkurendid, siis FinanceEstonia on ühendav lüli, kus ajatakse ühist asja ja seda alati väga hea tundega. 

Ühistest teemadest, mille eest seista, ei tohiks finantssektoris küll puudust tulla. Mis on FinanceEstonia seisukohalt suurimad väljakutsed, mis praegu kõige enam tähelepanu nõuavad?

Esiteks juba mainitud positiivne krediidiregister. See on üsna konkreetne ja spetsiifiline asi, mille loomine tagaks finantssektoris suurema konkurentsi ning teisalt oleks inimestel võimalik saada finantsasutustelt rohkem võrdlevaid pakkumisi ja paremaid tingimusi. Kõigi eelduste kohaselt oleks see lõpuks ka inimeste rahakotile mõeldes kasulik. 

Teine suur ja oluline teema on Eesti fintech strateegia. Paljudel riikidel on selline strateegia juba olemas, aga meil veel pole. Fintech strateegia on nii Šveitsil, Luksemburgil, Maltal, aga ka näiteks Lätil ja Leedul. Viimane on sel teemal veel eriti aktiivselt silma paistnud. 

Kolmas teema on seotud meie kapitalituruga, mis on jätkuvalt väga panganduskeskne ja tegelikult ütlemata õhuke. Tuleb tegeleda sellega, et kapitaliturgu suuremaks ja aktiivsemaks muuta. 

Haarates kinni fintech strateegia mõttest, siis miks selle olemasolu Eestile oluline on?

Tasub mõelda, mis sektorid toodavad majanduses kõrget lisandväärtust ja kus on kõige kõrgemad töötasud. Alati paistavad nendes küsimustes silma kaks valdkonda – infotehnoloogia ja finantssektor. Fintech ei ole ju oma olemuselt midagi muud kui kombinatsioon nendest kahest. Nüüd võiks omakorda küsida, kas me ei peaks seda sektorit Eestis tahtma? Kas me ei peaks tahtma siia rohkem kõrgepalgalisi ametikohti? FinanceEstonia on seda meelt, et igal juhul tahame. See on põhjus, miks peaks fintech strateegia Eestis olemas olema. See annaks selge mandaadi, et me tahame seda ka riigina. Strateegia annaks suunise, kuidas seda saavutada ja määratleks ressursid, mis on selleks vajalikud. 

Eestil on fintech ettevõtete näol näidata ette mitmeid edulugusid, mis võiks olla samuti argument strateegia loomisel?

Just nimelt, Eesti maine on välismaal just fintech ettevõtete osas ülimalt positiivne. Meilegi tuleb pidevalt sisse päringuid Euroopast, Aasiast ja mujaltki, kus palutakse meie fintech sektorist rääkida. Peame mõistma, et kui välismaal on ootused Eesti fintech sektori osas nii kõrged, siis see on väga tugev väärtus ja kasutamata potentsiaal. Sellist mainet on väga kallis luua, paljud riigid on valmis selle saavutamiseks investeerima miljardeid, aga meil on see juba praegu olemas. Tänaseks oleme saanud õnneks ka riigi samale lainele ja näeme, et nii ettevõtlusminister isiklikult kui ka võtmeministeeriumid mõistavad, et riiklik fintech strateegia on oluline. Võtmekohaks on muuta tahe nüüd sisuliselt ja kiirelt tegudeks, sest see võimaluste ajaaken ei kesta igavesti. 

Kahjuks peab tõdema, et mitte kõik riigi poolt viimasel ajal tehtud otsused ei anna kindlustunnet, et finantssektori vaates alati kõige paremate lahendusteni jõutakse. Viitan pensionireformile. Millise pilguga täna sellele teemale vaatad? 

Tunnetus on umbes sama kui ajal, mil lõplik otsus selles küsimuses tehti. Eks ta üks poliitiline õnnetusjuhtum oli, mille tulemusel on nüüd ilmselgelt pikaajalisi investeeringuid Eesti majandusse keerulisem teha. Samuti ei ole pensionifondidel seda kindlustunnet, et see raha neil olemas on, et pika horisondiga investeerimisotsuseid teha. Kurb on selle teema puhul endiselt see, et tegelikult said ju kõik aru, et pensionisüsteem oma endisel kujul hästi ei toiminud, oli vaja muutusi. Aga see ei tähendanud, et süsteemi tuli lammutada. Positiivse poole pealt on näha, et pensionifondide tootlused on ikka kõrged. Need, kes on pensionifondidesse jäänud, teenivad päris hästi. Nende osakute väärtus kasvab jõuliselt.

Inimeste huvi investeerida on just viimase aasta jooksul jõuliselt kasvanud. Millise pilguga seda investeerimisbuumi jälgid?

Trend on positiivne, nagu seegi, et üha rohkematel on tekkinud võimalus investeerida. Raha jääb igakuistest kulutustest järjest rohkematel üle ja igati mõistlik on oma säästud investeerida. Eraldi küsimus on, kuhu ja kuidas investeerida. Inimesi tuleb suunata, harida ja infot jagada. Oluline on lähtuda vanast heast reeglist – investeeri sinna, millest aru saad – ja kui ikka aru ei saa, siis ei maksa torkida. Inimeste rahatarkuse suurendamine on samuti teema, mis meie liikmetele korda läheb. Näiteks Tallinna börsi juht Kaarel Ots on investeerimisteemadel üsna aktiivselt pildis olnud. 

Oluline on aga seegi, et kasvanud nõudlusele investeerimise osas tuleks ka pakkumise pool nüüd järele. See haakub hästi juba mainitud õhukese kapitalituru teemaga. Nii rahvaaktsiaks kujunenud Enefit Greeni kui ka mitmete väiksemate ettevõtete börsile tulek sel aastal on äärmiselt rõõmustavad sammud. Nüüd tuleks hoida selget kurssi ja jõuliste sammudega seda tempot üleval hoida. FinanceEstonia on oma ettepanekud ka rahandusministeeriumile ses osas esitanud.

Üks lõppeva aasta, aga ilmselt veel enam järgmiste aastate mõttes keskne teema saab olema rohepööre ja kogu kestlikkuse teema. Kuidas FinanceEstonia sellega suhestub?

Kestlikkus on tulnud selleks, et jääda. See ei ole lühiajaline trenditeema. Usun, et see saab olema pikka aega ühiskonnas ja ka FinanceEstonia liikmete seas väga aktuaalne teema. Seetõttu lõime sel aastal ka täiesti uue kestliku rahastuse töögrupi, mille vastu on olnud väga elav huvi. Paljud meie liikmed on selle teemaga juba seotud ja töörühm on asunud korraldama ka uut rahvusvahelist foorumit sel teemal. 

Kui nüüd mõeldagi uue aasta peale, siis mis on sinu soov FinanceEstonia juhatuse esimehena?

Kõige olulisem on hoida fookuses meie liikmete vajadused ja aidata leida lahendusi ühistele murekohtadele. Selles vaates on just puuduv õhuke kapitaliturg, fintech strateegia ja seni veel loomata positiivne krediidiregister suured teemad, mis ootavad lahendust. Loomulikult ootan ka seda, et pandeemia lõpuks läbi saaks. Usun, et ka inimeste omavahelised suhted on paremad, kui rohkem päriselt kohtutakse. Inimesed innustavad ja inspireerivad teineteist ja seda ikka ühes füüsilises, mitte virtuaalses ruumis olles!